31 August 2012

Kindral, rokidiivad, Mirjamid ja kuus prantsuse tüdrukut...

...ja veel palju- palju tegelasi, kelle abil võiks moodustada pikalt lohiseva pealkirja.
Olen viimasel ajal hoovõtuks (mis tegelikult kujuneb unelemiseks) kuulanud kahe suure rokidiiva kontserte: Tarja Turunen ja Sharon Janny den Adel. Ses mõttes hästi huvitav, et mulle eneselegi on omistatud diivalikke maneere. Ma ei teagi- kas võtta seda komplimendi või etteheitena?
Juba juulis sündis utt Kriidil täieliku üllatusena jäärtall. Kes tema isa võib olla, pole kellelgi aimugi. Ilmselt ikka Säm, see kõige kangem. Sest väike jäärik on valge pehme villaga. Ja ülimalt nõudliku häälega! Kui tema teeb oma "Määä!" on jalamaid selge, kelle suust see käsklus tuli. Sellest tulenevalt- ja kuna ema nimi algab K tähega- tuli täna järsku hea nimepanemise idee, et kas siis Kapten või Kindral. Kindral tundub nagu parem, sest ega me ilmselt kanuusõidule selle lambaga ei lähe.
Aga. Kanuutamas- ja kõike muud- sai terve nädala jooksul, mil meie juures peatusid kuus fantastilist prantsuse tüdrukut, küll käidud! Eelviimasel päeval enne lahkumist vedasime neid veel hobuste seljas mööda Meenikunnu äärseid džungleid. Paljud polnud sellist metsa üldse näinudki! Korjasin neile lehvikuteks sõnajalalehti ning nii nad seal kulgesid nagu prantsuse õukonnadaamid.
Nad said esimest korda oma elus lüpsta kitsi ja käia saunas, ennast kohvipaksuga üle hõõruda, hulkumas käinud jäärasid kanges Neostomosani lahuses vannitada, Võru linna sünnipäevailutulestikku nautida  ning veel igasuguseid pööraseid asju,s.h. teostada minu poolt välja käidud idee kohalikust maapoest prantsuse keeles küpsetusfooliumi küsida. Teatrihuvilistena filmisid nad kahe mobiiltelefoniga poestseeni salamahti üles ning arvatavasti saab see müüjanna Perpignan´i linnas väga kuulsaks!
Tüdrukud õppisid ära päris palju eestikeelseid fraase ning mina õppisin selgeks tüdrukute nimed. Kuigi algul tundus see  lootusetu. Sest püüa meelde jätta Adel, Adelaide (juba sootuks teine persoon!), Amondin, Alize, Laura (hääldatakse Luora!) ja Marion.
Ning Mirjam. Uskumatult tubli ja vastupidav eesti tüdruk Prantsusmaalt. Juba kuuendat aastat väliseestlane...   Mirjami seekordne visiit kodumaale oli eriti meeldejääv.
Juhuse tahtel sain lühise aja jooksul tuttavaks veel teisegi Mirjamiga. Lausa hämmastav, kuivõrd lihtne asi- näiteks hästiõnnestunud foto- võib meeleolu tõsta! Eks mind on pildistatud nii ja naa aga seekord- oma ülimalt tavapärases töökeskkonnas, pealegi ebatavaliselt ilusa päikselise ilmaga- näeb mu eluolu välja nagu eestiaegne maal!
Aga selle pildistamisega oli lugu nii, et Mirjam, üks algaja kitsekasvataja, pidi tulema ja minu kamerun Mokka ära ostma. Kokkulepitud ajaks polnud aga põllul mitte ühtegi määgijat. Juba ennakult alustasin otsinguid ent asjata. Ja just siis kui olime jutud toas lõpetanud ja ka Mirjamile botikud jalga leidnud, et mööda soid kammida, laiutas kogu see kari põllul nagu poleks nad kadunud olnudki! Niimoodi me tulime, eakas Mona kaelarihma pidi näpus ja Mirjam aina pildistas. Väga ilusad pildid said! Ja Mokka sai väga hooliva uue kodu.
Kuna ilus ilm kestis kaks päeva, sai täna lõpuks kõige vanem ruun, Haidar looreha ette rakendatud ja paar nädalat maas olnud hein vaalu kakutud. Heinal polnud midagi häda, siiani polnud ju teda puututud. Homme peaks heinategu jätkama aga kes seda teab. Esiteks võib alati tulla vihma. Ja teiseks tulevad nagunii ratsutajad. Lisaks veel hipoteraapia. Aga tegu on nii toredate inimestega, kellele ära öelda ei raatsi. Muidu jah, pean üles tunnistama- vägagi paljudel juhtudel sel suvel pole ma päris võõraid või selliseid püsikliente, kes odavama tunnihinna välja kaubelnud, üldse vastu võtnudki. Sest aega jääb järjest napimaks. Diivamaneerid.
Lihtsalt on nii, et tuleb ette igasuguseid asju.  Mõnest juhtumist- näiteks, kuidas 5 jäära (ainukesena Kõuepilv oli miskipärast maha, sikkude juurde munele jäänud!) paar nädalat kadunud olid ja lõpuks 12 km kaugusele talumehe paarisajapealise lambakarja juurde jõudsid ja ma neid sealt tagasi tõin või kuidas ma Võru Tööbüroos meessoost konsulendi nii närvi ajasin, et ta napilt üle laua mulle kallale pidi kargama, ÜRITAN (ei luba kindlalt) järgmisel korral ülevaate anda. Mingil kummalisel põhjusel suutsin olukordades jääda täiesti rahulikuks, justkui kõrvaltvaatajaks. Jäärade puhul oli mure ja teadmatus mõistagi ängistav. Aga Tööbüroos lausa nautisin olukorda, andes rahulikke konkreetseid vastuseid ja vaadates, kuidas kontorirott teisel pool lauda üha rohkem närvi läheb, süüdistades mind lõpuks lausa töö pühaks mittepidamises, halloo?!
Foto NAGI's: Maivi ja kitsed

11 August 2012

Aia ehitus

Viimastel päevadel olen tegelenud aia ehitamisega- nii ümber rännukihus hobuste (kes hakkasid ülesoo koplist välja tikkuma) kui oma südame (et lõpuks olla ma ise).
Kasutasin kopli kindlustamiseks Soome päritolu karjuselinti. Pärast mõningaid ponnistusi hakkas vooluagregaat lõpuks punase asemel rohelist tuld vilgutama.
Kohustuseks võetud põllud on enamalt jaolt niidetud- karjatatud. Mingi protsent võib olla karjatamata, mis on ka loogiline- kuhu siis loomad peaks sööma laskma?
Tuleb päris kiiresti kohaneda, vastasel korral "...on elu see, mu kallis, mis meid jalust maha lööb..." nagu Trubetski on laulnud. Üha aktiivsemas ja järjest mitmekesisemas tegevuses pole aega mõelda muule kui vaid sellele, et kõige hädavajalikum saaks tehtud. Kui vägisi voodi poole ei suundu, riideid seljast ei kisu ning teki alla ei heida, siis võikski katkematult toimetama jääda.
Lambad said lõpuks pügatud. Jaa, tean- hilja mis hilja. Aga polnud varem mitte kuidagi aega. Talled, juustutegu, jaaniiedasi. Nüüd õnnestus lausa pügamismasin soetada. Siiski meeldiks mulle rohkem raudadega näkitseda. Arvan, et õppisin isegi  kääride teritamise ära. Mu kõige suurem hirm, et paksu villa all on vaid kondiklõbin, ei osutunudki tõeks. Kihnu jäärad on väga musklis ja kevadiste talledega uted täiesti konditsioonis.
Uus ruun Asiil sai sadula alla. Muud hobused enam- vähem värgitud. Esmaspäeval peaks tulema Võsa Assortiid ja Purgaad ümber rautama.
Kitsede kari  kasvas vahepeal 67- ni. Pärast müügitehingut ja lihaks tegemist koguarv mõnevõrra kahanes ent püsib jätkuvalt üle 60. Tuhalaanest toodud kirju eesti kitsede sarviline kari on põhikarjaga kokku lastud. Oi seda uute metslastest kitsede värkimist, süstimist, karantiinis hoidmist ja muidu mässamist. Mingil lähimal ajal peaks nad ka märgistama... Sikud- jäärad eraldasime neil päevil, innahooaeg on alanud, vähemasti isased on ülielevil ja aktiivsed. Piimakoguseid jätkuvalt mõõdame ja kirjutame tabelisse. Ja piimaproovi ringi auto peale saadan teisipäeval oma elu esimesed kitsepiima proovid!
Täna sain lõpuks süvenetud ka e- toimiku võimalustesse. Polnudki miskit ülimalt kaelamurdvat, nagu kartsin. Alustasin aga otsast, aeg- ajalt lugesin juhendit ja tehtud ta saigi! Võttis mõistagi aega jah. Ent nüüd pole muud, kui klikkida veel vaid "send" nuppu. Võiksin vabalt väikse tasu eest juhendada, kuidas analoogset avaldust koostada- kel endal oskusi napib!
Olen tahtnud pikemalt kirjutada oma viimastest koolitustest. Või säravatest kohtumistest omal alal väga pädevate inimestega(kes on selles mõttes tõelised gurud, et nad jagavad lahkelt oma oskusi). Nemad on minuski sütitanud soovi saada üha paremaks ja paremaks valitud alal.
Ja olen kokku puutunud ka tõeliselt tänamatute tõbrastega. Keskealisena on eeliseks siiski see, et väljakujunenud eesmärgid on olemas ning kuvand iseendast . Mis teeb immuunsemaks negatiivsete mõjutuste suhtes- see voolab mööda nagu vesi.  Lõppude lõpuks on ääretult tore, et olen siia ilma sündinud ja nii palju kogenud! Pealegi- enne suure sõja puhkemist on kasulik teada, kes su oma lähikondlastest on valmis sind ära andma. Veel vähema kui kolmekümne hõbeseekli eest!
Samas olen just nüüd kogenud väga palju toetust, ka erinevatelt inimestelt. Vähemalt pooletunnised telefonivestlused iga päev mõnelt healt sõbralt, toimetuste igapäevarutiin. Tasakaal  tuleb vähehaaval. Keegi polegi öelnud, et elu möödub vaid peomeeleolus.

08 June 2012

255+644 grammi täkumunadelikatessi

Taaskord on möödas üks ülipikk päev. Kitselüpsile olen järjest hiljem jõudnud, täna jäid lausa kõik kitsed ühe lüpsikorraga.
Eile kulus tükk aega, kuni Bayoflay kriipsulahusega kogu loomakarja seljad läbi kriipsutatud said. Parmude ja puukidega peaks 6 nädalat natuke lõdvemalt hakkama saama.
Seoses meie täkkude ruunamisega nägin elus esmakordselt ära  legendaarse  veterinaari Tiit Siiboja. Tiit on võrratu! Absoluutselt teisest puust kui need mitmed matsijuurikad, keda seni veterinaari ametis kohanud olen.
Asiil ja Renessanss on ruunad, see teadmine peab nüüd ka nende teadvusesse hakkama jõudma.
Alustasime väiksemast täkust, Renest ja kui ma koera tarvis mune kokku korjasin, tuli Tiituga jutuks, et neist saab ju suurepärase delikatessi. Pakkisin siis hõrgutised autotaskust leitud jäätisepaberisse (eile Võrus käies ostsime Aivoga kahe peale ühe), Asiili omadele teadsin juba kilekoti tasku pista.
Õhtuks tuli maja külalisi täis, oli kõigile pakkuda midagi väga erilist, kes muidugi soovisid.
Filmisin mingil päeval kitsetallesid. Seekord kulus õige muusika leidmiseks kõvasti kauem aega, terve päev. Käisin ikka aeg- ajalt muuude toimetuste vahelt jälle Youtube´i listi sirvimas. Praegune on päris hea:

06 June 2012

Südantlõhestavad hüvastijätud

Täna hommikul suutsin siiski selleks ajaks ärgata kui Veenuse täpike veel kirbukakana Päikese ees kella ühe peal paistis. Päike siras kõigest väest, esimesena haaratud keevitaja mask osutus vaatamise jaoks liiga heledaks- tegu oli selle kallima, isetumenevaga. Kummaline mõelda: miljonitel inimestel pole lootust Veenuse üleminekut enam mitte kunagi uuesti näha...
Aga ühel vihmasel hommikul tallede juurde minnes leidsin lõdiseva Tusapuntra. Mingil põhjusel oli ta talleputkast välja ukernud ning üsna viletsas seisukorras. Otsustasin vaesekesele halastada. Viimasel ajal oli  enneaegseke küll palju tragimaks muutunud ent lahkamisel sai selgeks, et ega palju lootust polnud.
Hallika kummalise käitumise tagamaad lõid samuti ootamatult välja- kõhu all, pikkades karvades oli peidus üüratu mädanev haav, saadud ilmselt naabri koera eest pigem põgenedes ja kuhugi otsa tormamisest kui puremisest.  Volitatud veterinaar ei suvatsenud tookord akti tarvis ühtki vigastatud looma korralikult üle vaadata. Nüüd keeldus üleüldse välja tulemast ja vigastust fikseerimast, seega võtsime Hallika ja viisime teise volitatud veti juurde Räpinasse. Vastuvõtt ja teenindus oli nagu öö ja päev. Saime akti ning kiirustasime koju, Hallikat piinadest vabastama.
Loomi pidades peab ka lahkumiseks valmis olema. Üliõrna hingega inimesed kahjuks ei saa endale niisugust hobi lubada. Suurte läbirääkimiste tulemusena tegin otsuse Dimeeri müügiks, Juku läks seltsihobuseks kaasa. Vastu sain imeilusa kuldkollase 5- aastase eesti tõugu täku. Aga selle täkuga on  veel kõvasti tööd, enne kui üldse ligi julgeb minna. Kuigi, mulle tundub, ma vist meeldin talle.
Jääkuninganna oma laheda otsmikulokiga ja Katja- nemad on samuti oma uues kodus.
Ja siis veel Viivika, ka tema on lahkunud. Viivika ongi see väike mära, keda ühel suvel Paidra järves sai ujutatud ning vasemas tulbas jooksvasse videosse võetud. Hüvasti, armsad sõbrad!

Foto NAGI's: Dimeeri lahkumine
Foto NAGI's: Meie kitse udar: Hallika3

Foto NAGI's: Jääkuninganna ja Katja lahkumineFoto NAGI's: Tusapundar- üks Tuija kolmikutest1

Piimakogused on jätkuvalt mõõdetud. Nädala ülevaade kitsede ja päevade kaupa: 

 Lüpsikord Tuia My Best Marmor Katja Klaabu Öö Puki Jääkuninganna Luige Mona Lumimari Lumivalgeke Kajakas Gehenna kokku
31.05 h 2200 1900 1350 1350 1100 990 910 900 790 450 300 100 12340
31.05 õ 1600 1200 850 1000 900 800 800 190 350 350 200 0 8240
01.06 h 1500 1450 1050 850 900 650 800 220 450 300 200 0 3000 11370
01.06 õ 1950 1500 1000 900 900 830 900 500 450 350 170 100 0 9550
02.06 h 1700 1500 1100 1100 1000 900 0 750 700 370 0 0 0 9120
02.06 õ 1500 1300 1000 1120 680 700 1100 550 300 300 400 100 0 9050
03.06 h 1700 1350 1000 1000 800 1000 1000 700 0 400 0 50 0 9000
03.06 õ 2050 1500 1710 1100 1000 0 0 480 500 150 2400 10890
04.06 h 1500 1550 400 750 1100 700 350 400 0 100 0 6850
04.06 õ 1850 1400 1100 890 950 900 0 300 510 50 0 7950
05.06 h 2010 1500 1310 1010 1270 650 320 310 310 110 0 8800
05.06 õ 1110 1150   1200 520 1010   390 510 320 200 110 1500 8020
06.06 h 1450 1100 1200 680 800 600 450 310 250 50 0 6890
06.06 õ 1510 1250 1300 700 950 200 390 350 200 100 900 7850
kokku nädal 23630 19650 7350 15540 11930 12950 5510 7250 5060 4990 3240 1020 7800 125920
















03 June 2012

Piimakogused tabelis


Loendamisest on külge jäänud kalduvus kõike mõõta- kaaluda!
Paremusjärjekorras vasakult paremale on kirjas 12 kitse piimatoodang lüpsikordade kaupa milliliitrites. Tabelist puuduvad Tuisu ja Iisebel, kuna Marmor otsustas oma poistele tissi enam mitte anda. Ja et Marmori lüpsmine on tunduvalt hõlpsam, kui viienisalise Tuisu või veel hullem- Iisebeli (kelle  nisad on vintsked kui surm!), siis hoian Travolta ja Tuhkatriinu jaoks heal meelel neid kahte kitse kinni ja piima saan hoopis Marmorilt.
Arvestada tuleb veel seda: Klaabu toidab ühte oma kolmikutest ise, Mona toidab samuti ühte kolmikutest ise, Luige toidab ilusti oma kaksikuid (mistõttu lüpsikogus kõigub üles- alla olenevalt kuidas talled tõmmanud on), Katja ja Jääkuninganna (rendikitsed) ei tohtinud saada sikku, seega Katja annab vanast harjumusest juba vähemalt 2 aastat ilma paaritamata ja Jääkuninganna pole eales poeginud. Piimaanni poolest on mõlemad üllatanud!
Tabeli lõpus on veel Lumimari ja Lumivalgeke, mõlemad aastased kordagi poegimata noorkitsed, keda alles sel kevadel hakkasin lüpsiga harjutama. Kajakat tõmban lihtsalt vahest tühjaks. Ma ei teagi, mis temaga saab, tema on 8- kuiselt esmapoeginud titt, kes nüüd sügisel sai sikust eemal hoitud.
Täna peaks lõpuks oma koju tagasi minema Katja ja Jääkuninganna, nende prominendist peremees on reisilt tagasi ja raamatu valmis saanud. Edaspidi nemad enam tabelis ei kajastu!
Lüpstud on enam- vähem 12- tunnise intervalliga. Niipea, kui ilmad läksid jahedamaks ja vihmasemaks, vähenes ka piima toodang. Tuia My Best annab hetkel alla 4 liitri päevas.
Infoks:  piima 1 kg = 957 ml

Lüpsikord Tuia My Best Marmor Katja Klaabu Öö Puki Jääkuninganna Luige Mona Lumimari Lumivalgeke Kajakas kokku
31.05 hommik 2200 1900 1350 1350 1100 990 910 900 790 450 300 100 12340
31.05 õhtu 1600 1200 850 1000 900 800 800 190 350 350 200 0 8240
01.06 hommik 1500 1450 1050 850 900 650 800 220 450 300 200 0 8370
01.06 õhtu 1950 1500 1000 900 900 830 900 500 450 350 170 100 9550
02.06 hommik 1700 1500 1100 1100 1000 900 0 750 700 370 0 0 9120
02.06 õhtu 1500 1300 1000 1120 680 700 1100 550 300 300 400 100 9050
03.06 hommik 1700 1350 1000 1000 800 1000 1000 700 0 400 0 50 9000
Kokku: 12150 10200 7350 7320 6280 5870 5510 3810 3040 2520 1270 350 65670


26 May 2012

Loomsed saadused ja kõrvalsaadused

Kõigepealt otsustasin oma loomsed saadused ehk kitsede talled ära kaaluda. Tahtsin ülevaadet, kuidas nad on seitsme nädalaga edasi läinud.  Plaanin veel vähemalt kuu aega joota. Jõusööta süüakse nüüd üha suurema isuga. Kui esimese kuu jooksul jaksas võtta iga talle eraldi ühekaupa puusa peale ning teise käega pudelist joota, siis nüüdseks on sootuks teine süsteem: talled tulevad paarina tallesulust välja, saavad 650 ml kumbki, seejärel õue kepsutama. Nii viis paari järjest. Tusapuntraga muidugi käib jootmine veel omamoodi süsteemiga ja palju tihedamalt- Tusakas ei jaksa korraga palju juua.
Siin nad on, sündimise järjekorras ülevalt alla:

Nimi
sünniaeg
söötmisviis
sugu
mitmik
poegimine
kaal 25.05.2012
Mileedi
21.02.2012
pudeliga vadak+ täispiim
kits
kaksik
esma-
13
Avang
1.04.2012
emalt isu järgi täispiim
kastraat
nelik
esma-
11
Misirlou
1.04.2012
pudeliga vadak+ täispiim emalt
kits
nelik
esma-
10
Kelluke
3.04.2012
pudeliga vadak
kits
kaksik
esma-
10
Mata Hari
3.04.2012
pudeliga vadak
kits
kaksik
esma-
10
Lunt
3.04.2012
pudeliga vadak
kastraat
kaksik
10
Volang
3.04.2012
pudeliga vadak
kastraat
kaksik
9
Musisuu
4.04.2012
pudeliga vadak
kits
kaksik
esma-
9
Otilie
4.04.2012
pudeliga vadak
kits
kaksik
esma-
8
Blankett
5.04.2012
emalt isu järgi täispiim
kastraat
kolmik
13
Koljat II
5.04.2012
pudeliga vadak
sikk
kolmik
13
Pasha
5.04.2012
pudeliga vadak
kits
kolmik
8
Tuhkatriinu
6.04.2012

emalt isu järgi täispiim+ teiselt kitselt lisa
kastraat
kaksik
13
Travolta
6.04.2012
emalt isu järgi täispiim
kastraat
kaksik
12
Sibelle
8.04.2012
pudeliga vadak
kits
kolmik
esma-
9
Viruvalguke
8.04.2012
pudeliga vadak
kits
kolmik
esma-
8
Tusapundar
8.04.2012
pudeliga täispiim
enneaegne sikk
kolmik
esma-
4
S- Peeter
21.04.2012
emalt isu järgi täispiim
sikk
kaksik
esma-
13
V- Peeter
21.04.2012
emalt isu järgi täispiim
kastraat
kaksik
esma-
8


Reedel toimus Maaülikoolis huvitav koolitus komposti valmistamise teemal.Oli jube kiire ent lasin end siiski heal tuttaval, Materra kaaslasel  Õiel ära rääkida, kes mind nagunii juba kirja oli pannud. Ja selgus- ülihästi, et vedu võtsin ja läksin! Silm kippus loengu ajal esialgu tükati looja vajuma, kuid siis sain ühtäkki niivõrd rabavaid  teadmisi, et käin seniajani ringi ja vangutan pead...
Enne kui minu postitust edasi loete, soovitan teemaga kurssiviimiseks läbi lugeda SEE ja SEE Veterinaar- ja Toiduameti leht!

Nonii, kuidas asjast aru saite? Mis on need loomsed kõrvalsaadused? Ega keegi ju ei ütle, et need on sõnnik e. maakeeli s**t. Täpselt nii nagu juutidel oma ebausu tõttu kujunes välja traditsioon mitte öelda välja Jumala nime Jehoova, on ka meie toredal ametil kujunenud välja omad väljendid stiilis  " Talisõiduvahendi jalaseid kata plekiga kalendriaasta kolmandas kvartalis, hobuveoki rattaid kalendriaasta esimeses kvartalis"
Ülikasulikud teadmised-sest mine tea, kas ehk ühel meeltesegadushetkel oleksin otsustanud äkki hakata loomseid kõrvalsaadusi otse  loomapidamishoonega külgnevasse piirkonda  ladustatud sisetoestikuta kuhilast mõnele taimekasvatushuvidega sotsiaalvõrgustikust pärit kodanikule müütama või vahetama? Hetkel on meil ainult KOLM loomsete kõrvalsaadustega toimetavat ametlikult tunnustatud ettevõtet: http://www.vet.agri.ee/static/body/files/1743.section%20VII.pdf
Seega, kui teie nime seal pole, siis igasugused essumüügikuulutused ning sellealane kaubavahetus on ebaseaduslik! Tuleb õppida s**ast saia tegema ning proovida sellega äri teha.

21 May 2012

Erinevad piimasordid

Toimunud on rohkelt sündmusi. Kusagilt tuleks lõpuks alustada enne kui see päris üle pea ulatub...Või nagu naljahambad on öelnud mehe kohta, kes seisab vööni vees: "See ulatub tal üle mõistuse."
Meie siin supleks varsti piimas, kui tarbimine puuduks. Sest meil on nüüd:
1. rinnapiima (hahaa, ärge unistage :-))    Hoopiski mammaks sain teist korda! 14. aprillil hommikul sündis meile imeilus tütretütar! Noored läksid nime panema ja soovisid emme järgi  Daisiki´t. Ja ülla- ülla EI SAAGI panna nime, mis algab D, G, B, C tähega!!!! Uskumatu! Mis meil hakkavadki olema siis Kabrielid ja Pirgitid w?? Nii saigi Taisiki)
2. lambapiima (küsite, miks alles märtsis sündinud tallede kõrvalt utepiima varastan? Aga järjekordselt käis karjas ikka üks ja seesama naabri peni ning rebis kõik Trinity kolm talle lõhki. Mitte keegi ei jäänud elama! Tänu ebapädevale piirkonna veterinaarile piinlesid Tsaar ja Täringuvise üle ööpäeva. Trühvlikese üllatunud ja piina täis silmad, soolikad väljas ei unune mul veel niipea)
3. märapiima (uusi varssu pole aga Renessanss käib jätkuvalt Rate.ee alla sööma. Ise on varsti emast suurem kaheaastane täkuraisk. Üritab kargutada suuri tori märasid, loodetavasti pole asja)
4. kitsepiima (loomulikult, nüüd juba 20 liitrit päevas. Aga pärast peni rünnakut tõmbas kõigil äsjapoeginutel piimakoguse miinimumi, läks kolm nädalat, enne kui taastus. Suur õnn ja juhus, et olin toonud kotitäie Denkamilki vadakupulbrit. Sedagi esmakordselt elus ja vaid seetõttu, et talleuputus pani tegutsema. Ka esmapoegijatel tuli kolmikuid ja Klaabul lausa nelikud. Kõige uskumatum kits on sel aastal Tuija. Esimese poegimisega 3 talle ja piima annab nüüd  lausa 4 liitrit päevas. Ise näeb välja nagu ei usukski)
5. koerapiima (ma ei tea, mida mõtleb meie emane rottweiler. Kas ta tunneb, et talled võivad ohtu sattuda? Igal söötmiskorral keerleb ta ümber tallede ja sätib neile oma nisad ette. Lunt, Pasha ja Kelluke lutsutavadki seda piskut, mis sealt tuleb!)
 Lisaks oli meil veel vahepeal kameruni kitse piima, vahtramahla ja vadakupulbrijooki kuid kõigi nende sortidega on selleks korraks hõissa. Vaher ei jookse enam, kamerun Mäki on ilmselt tiine ja poegib juulis ning kaks 25- kilolist pulbrikotti on talledele sisse joodetud. Jäägitult! Neli korda päevas poleks jõudnud juustu vorpida ja vadakut talledele joota. Nüüd kolme korraga päevas saab miskitmoodi hakkama. Käestjoojaid tallesid on jäänud 10. Klaabu võttis Misirlou täielikult toita, Klaabu teise talle Avang´u võttis Tuisu, Mona toidab üht oma kolmikutest, Blanketti. Kahte suuremat talle Mona ei tunnista. Mileedi on saanud 3 kuud täis, söögu heina ja jõusööta.
Hallika närvisüsteem oli pärast rünnakut täitsa rikkis. Tal vahepeal ikka väga tõsiselt kruvid logisesid. Vahepeal käitus nagu sikk. Tema ja Öö said retsida ent jäid elama, eakas kits Tillu hukkus. Tillu oli jõudnud vaid 8 päeva varem poegida, temast jäid maha 2 kena valget kitstalle Otilie ja Musisuu.
Oli just möödunud töine veebruar ja märts REL loendajana. See töö oli ülihuvitav ja tasus ennast tõesti ära! Teadnuks, et nii hästi makstakse, võinuks lasta ennast rohkemgi nöökida (aga nöökajaid oli väga üksikuid, ühe käe sõrmedel üles lugeda- paar meeleheitel koduperenaist, üks kohalik valvejoodik ja üks huvitav onkel, kes süüdistas mind oma lapselapse siiami kassi varguses ja siis veel üks onkel kelle kasvatamata krantsile närvigaasi sutsaka irevil koonu suunas lasin )
1. aprillil andiski kohe avalöögi Klaabu oma nelja tallega. Sealt edasi terve nädal, peaaegu iga päev said järjest kõik kitsed maha. Ainult Luige oma Suure- ja Väikse- Peetriga pisut hiljem ja mõni aeg pärast peni rünnakut. Kas ehmatus võis põhjustada, et üks loode arenes edasi ja kasvas ning teine jäi täpselt poole väiksemaks? Praegu ei saa enam suuruse vahest väga arugi, Väike- Peeter on väga tragilt järele kasvanud. Lugesin välismaistelt saitidelt, et pole mingi ime, kui sündivatest loodetest üks on normaalne ja teine samal ajal enneaegne. On väga tavaline, et enneaegsel (kuna silmad ja kopsud arenevad välja kõige viimasena), on probleemid silmade ja hingamisega. Põhjusi võib olla erinevaid ent enamasti siiski tiine kitse sööt. Väike- Peeter oli küll igati välja arenenud aga miniatuurne. Üks enneaegne mul siin hetkel siiski on, esmapoeginud Tuija kolmiktall. Imekombel ta siiski veel elab, kuigi piirkonna vet viskas põgusa pilgu ja ütles, et sellega pole midagi teha.
Seda ei osanud ette kujutada, et seekordne tallekasvandus sedapidi kujuneb. Niisugused juhtumid õpetavad toime tulema. Võib väita, et minu oskustes on toimunud hiiglaslik areng just poegimise ja vastsündinud tallede eest hoolitsemise valdkonnas. Kohalikust vetist (ja näib, et väga paljudest volitatud vettidest terves Eestis) pole ju tolku. See on pikk teema. Hetkel pean katkestama, sest äikesekõmin läheneb! Asjatundlikku abi kitsede teemal saab Ants Kuksilt ja Liilia Talilt, see on Rõõmu talu Kolski külas Karula kandis!
Ja KAPRAMASSAAZ! See väärib omaette kirjeldamist. Ka tänased kliendid said seda proovida!
Siin üks nutikas vahtralüpsi meetod:


See eurolaul on väga ilus ja kõlab nagu järelehüüe mu hukkunud Tsaarile, väikesele jäärapoisile:

15 February 2012

Leidmisrõõmu ja hoovõtuaega

Ei ole mõtet narritada stiilis a la lubasin kirjutada aga siiani pole aega saanud, kui aega saan, siis kirjutan.... Tegelikkuses on ka praegu küllaltki selline hoovõtuaeg ja aega pole ent- siiski. Read kisendavad kirjapanemise järele, et mitte ajaga hägustuda! Lambapidajad teavad seda hetke, kui jäär astub mõõdetud meetrid tagurpidi et olukorda hinnata ja tõhusamalt hoogu võtta. Minul on just sama lugu.
Mind on täielikult  enda võimusesse haaranud tuppa kogunenud paberite, asjade, riiete süsteemseks sorteerimine ja korrastamine. Milline rõõm, et anti lisaaega- nagu tellitult! Pisut võis eeldada, et nii läheb ning kohe neljapäevast loendusele tuuritada ei saa. Kõige suuremat rõõmu sain tunda eile, kui oskasin laiast netist lõpuks üles leida ühe ammunähtud filmi. Olin unustanud nii pealkirja, osatäitjate kui režissööri nimed. Mõnel rahulikumal hetkel olin üritanud seda juba võimalike märksõnade abil leida ja nüüd on arusaadav miks see ei õnnestunud: kummalisel põhjusel pidasin autoriks mõnda Poola režissööri. Omaette pomisesin keelt sõlmeajavaid nimesid nagu Andrzej Wajda, Krzysztof Kieslowski, Roman Polanski , tuhkagi! Ehk ajas mind omal ajal segadusse ühe kaasautori, Kim Krizan-i nimi? Kõlab ju üsnagi poolapäraselt ja paljukest vaja, kui sind on emotsionaalselt nii- nii kaasa kistud! Võimas film, soovitan vaadata! Mu (ilmselt suurim) lemmik "Before Sunrise" . Väga puhas, väga tõeline. Näide sellest, et ka ilma seksi-, vägivalla- ja massistseenideta on võimalik teha mõjuv film. Teadupärast on "Before Sunrise"i- l ka järg "Before Sunset", mille ühe lõigu nägemise järel pean tunnistama, et ma pole veel valmis seda nägema. Elan parem esimese osa lummuses edasi! Lisandväärtuseks on Viinis, ses suures linnas filmitud lõigud. Kuigi käisime sealkandis tütarde ja ühe väimehega juba ammu, 2006 aastal, on  mõned paigad siiani meeles ja vaadates äratuntavad.
Kui nüüd leiaks veel selle brošüüri, kus kirjas kõik küpsuskirjandite teemad alates 1986, võib öelda, et olen peaaegu kõik elu jooksul kaotatud asjad üles leidnud. Ja meenutada tuleb ka üht konkreetset ulmefilmi (oeh, noorena olin suur ulmefilmide ja -raamatute fänn!). Selles filmis saabusid mingilt kummaliselt planeedilt Maale tegelased Saturi ja Oriona ega pääsenud enam tagasi, kusjuures Orionat mängis selline Slovaki näitlejanna nagu Božidara Turzonovova. Väga meeldejääv nimi- Boži dara! Kui keegi juhtumisi teab seda filmi, oleksin üliõnnelik, kui vihjaks pealkirjale.
Pärast nädalast eemalviibimist saab üha enam aru suurematest muutustest kodus. Pisipõnn Simmo poetab lauseid ja kanad mune. Niikui käisest. Simmo selle pärast, et ta on juba selles eas ja kanad sooja lauda ning Kureoja kanasööda  tõttu. See Rotaks- R kaudu tellitud lisandsööt on tõepoolest ainuke, mis munemisele mõikab. Juukseid pesen jätkuvalt kodukanade munakollase, oliiviõli ja mee seguga. Segu maitseb nii hästi, kipun ka seestpoolt "määrima", peab otsekohe segama ja pähe hõõruma enne kui  ära limpsin.
Jätkuvalt valmistun loendaja rolliks. Koristamisest väsinud, uurin õhtuti  174 leheküljelist juhendit. Koristamine on olnud tulemuslik, sest muu vajaliku pahna seast ilmus lagedale täiesti korralik mobiilikott, silma järgi sobiv mu töötelefonile. Riietasin ta pidulikult tööülikonda!
Kohale jõudis  üliheade aaloetoodete pakk. Olen sealt ennegi tellinud- väga mugav viis ning tõhusad tooted. Pakk jõuab Leedu vahelaost kohale juba järgmisel päeval pärast tellimuse esitamist. Rumalal kombel ajasin oma sisselogimise andmed valede paroolidega lukku ja näib, et lahti saab ainult otse Ameerikasse helistades. Sest salaküsimuse vastus pole vist kunagi isegi jutuks tulnud. Aga kes seda enam mäletab. Siiski saab infot näiteks kogunenud boonuste kohta Vilniusest e- maili abil. Selgus, et boonuseid oli mul aegade algusest (2006) kogunenud lausa € 115.12  ning neid sain nüüd lõpuks arve tasumisel 50% ulatuses ära kasutada.
Traditsiooniliselt võtsin paar titaanivaba! hambapastat, paar hügieenilist huulepulka. Siis veel soojendavat massaažikreeemi, puhast aaloe geeli (see on ainus, mis valusale kurgule jm. põletikule mõjub), taruvaiguga näokreemi , pinguldavat kreemi ja silmaümbruskreemi (viimane oli täiesti otsa saanud), Fleur de Jouvence sarjast näomaski pulbrit, Sonya toonikut ja seerumit. Huvitav, et neil on nüüd ka eestikeelne kuukiri pakis! Jaanuari numbris kirjutab FLP rajaja Rex Maughan, kui oluline on oma eesmärgid kirja panna. Mitte lihtsalt peas mõlgutada vaid maha istuda ja kirja panna! Taas jäi koristamisel näppu mu oma aastatetagune ratsatalu projekt. Kõik, uskuge kõik on 100% täitunud ja enamgi veel!
Niisiis sai õhtul pärast laudaskäiku näomaskiga kortsud sirgu tõmmatud ning korralikult sügavpuhastatud. Minu häda on see, et unustan end lauta. Lähen enda meelest vaid hetkeks. Nagu eilegi- ainult Pukit ja Viru Valgekest lüpsma. Sest noored talitavad päris usinalt lausa kaks korda päevas. Ikka hakkasin mõtlema: no kui ma juba siin olen, pakun ühele ja teisele juua....ja no neile sinna võiks heina lisada...ja see armas nunnu tahab sügamist...jne

11 February 2012

Avalik teenistuja

Terve möödunud nädala märksõna oli hotell Kubija koos Spaa ja Saunakeskusega. Ning tundide viisi õppimist, umbes 15 kaupa rühmades, kokku ligikaudu 150 inimest. Nüüd oskame lisada hooneid kaardile, määrata leibkondade arvu, viisakalt suhelda ja lahendada kõikvõimalikke olukordi nii inimeste kui loomadega. Külm andis nädala jooksul samuti pisut järele, ei läinudki kriisiplaani vaja auto käivitamiseks.
   Oli ennegi teada, kui range on avaliku teenistuja eetikakoodeks. Kui ma nüüd järele mõtlen ja meenutan, milliseid ametnikke oma elus olen kohanud, siis tekib tõesti küsimusi:  kas mõned on oma ametiposti kuidagi ostnud? Või omal ajal põhjalikul koolitusel täielikult maha maganud selle osa, kus selgitati ametniku käitumisjuhist, vastutust ja konfidentsiaalsuskohustust? Praeguste teadmiste valguses tundub paljugi läbikogetust paras naerukoht.
See selleks. Nüüd siis tuleb enesel veelgi rohkem käitumist jälgida- et kellelgi poleks kaebust. Vaatasin juba järele, et nii mõnigi selline isik, kellega võiks probleeme tekkida, on ennast juba e- loendusel loendanud. Seda lihtsam minule. Koduteelt sisse pöörates tabas üllatus- ohoo! Tee puhtaks lükatud valla traktoriga!
Aga koolitus ise oli üle hulga aja üks tõeline pärl! Kõigele oli mõeldud, et pooleteise kuu pikkuseks maratoniks hea ettevalmistus anda. Isegi koju naastes ja virtuaalmaailma logides ei haara too oma kirevuses enam niimoodi kaasa. Tundub igav. Pigem avasin tööarvuti, tuhlasin pisut ja leidsin üles sooritatud testi tulemused, mis minul oli  81% ehk 69- st võimalikust punktist 56 ehk hinnang "väga hea". Lisaks kenasti reas ka õiged vastused koos kommentaariga. Esimese asjana meilisin avastuse oma rühma kolleegide meilidele, saavad samamoodi analüüsida, sest meeldejäävaim viis on õppida eelkõige omaenese vigadest.
Sain selle nädala jooksul ka palju uusi tuttavaid ning taaskohtasin vanu: üht varasemast klienditeenindajate koolituselt, üht MATERRA koolituselt, üht kitsekasvatajate koolituselt, üht Iiri kalkunifarmi töölist, paari tegelast endisest elukohast Võrumaalt, paari kõhutantsu trennikaaslast ja üht õde. Ja veel paari tööintervjuul samal päeval osalejat. Tundub, et vene keelega hättajäänud noormeest ei valitud või ei tundnud mina teda enam ära.  Nalja sai sellega, et pidasin ekslikult üht kaasõpilast hoopis kellekski teiseks. Õnneks tema mind tundis küll, aga  -  hoopis teistlaadi eluvaldkonnast. Kuid mina elasin päris mitu päeva teadmisega, et selle inimesega olen kokku puutunud just selles keskkonnas, millest tulenevalt mõned minu öeldud laused tekitasid temas segadust, samas midagi täpsustada ta ka ei julenud. Siiski panin mina seda ebalust tähele, kuni ühel hetkel lõi klaariks- see  pole üldse see inimene!
Tahaks juba kangesti tööpõllule rühkida. Esinduslikumaks väljanägemiseks tellisin SIIT mõned nahahooldusvahendid. Vaatasin uuesti töömeile ja lisasin kõik puuduolevad rühmaliikmed telefonikontaktidesse. Koos eesnime, neljakohalise jaoskonnakoodi ja täpsema märksõnaga tööpiirkonna asukoha kohta. Siis ei teki segadust, kui neist keegi helistab.
Isikukoodide järgi oma pere loendatuse kontrolli harjutades selgus, et kõik need pereliikmed, kelled ise olin e-loendanud, on loendatud- kõik ülejäänud mujalasuvad loendamata. Neid väänkaelu saavad mu kolleegid loendada.
Pean veel toas kogu oma paberimajanduse korrastama. Esimese asjana ketrasin pisut halli lõnga, sain Andresele lubatud sokkidele ühesuguse mustri korrigeerida. Millal me neid Tartu viima jõuame või tema siia? Kui loendus saab läbi, algab laudas poegimishooaeg.
Vastavatud spaa pilte saab imetleda Kubija hotelli omal kodulehel. Minu armas tuba, kus täielikus õndsas üksinduses puhkasin, vääris samuti jäädvustamist:

Foto NAGI's: Loendajate majutus

05 February 2012

Vokid puhkusele!

Ei teagi, palju neid vokke juba kogunenud on. Ununes eelmises postituses kirjutada, et € 30-ga saime hiljuti veelgi vokilisa. Toodi otse koju ühe vanakraamikaupmehe poolt, kes alguses helistas ja pakkus hobuserange, sõitis ise lahkelt lausa õuele. Rangid olidki just täpselt sellised nagu ette kujutasin- ilusakesed aga tibatillukesed. Pane või lambale kaela. Siis tuli jutuks, kas onul vokke pole. No miks siis onul vokke ei ole- jalamaid auto ringi ja tooma!
Palju ma üleüldse kedrata olen saanudki. Kogu aur läheb talitusele. Ootamatult avastasin, et juba ju jõuabki koolitusnädal  kätte! Kiirelt veel lõpetamata tegevusi, juhiste andmist. Veab, et väimees komandeeringust tagasi tuli, üheskoos elab noorpere siin selle nädala üle.
Temperatuur on jätkuvalt langenud, just nagu euro kurss börsil. Paariks ööks olen sisse vedinud kaks 18- aastast ruunakõbi: Juku ja Haidari. Kütavad ühtlasi ka lauta. Mis tähendas pudulojuste ringipaigutamist ja eelnevat nuputamist nii, et mütsi all auras.
Meie õnneks olen mina õhtune ja Aivo hommikune inimene. Keegi toimetab peaaegu pidevalt ringi, jälgib et torud ei jäätuks. Mingil ööl käisin veel kella 3 paiku saunas.
Korra jõudsime külastada taaskord Värska Veekeskust. Sealse vallavalitsuse seinal nägin kitsekarja müügikuulutust ja jäi painama – mis parata. Võtsin lausa ühendust, et täpsemalt uurida, numbri olin mõistagi üles kirjutanud. Nende peremees olla haigestunud, kitsed enam-vähem omapäi. Vaid heinad ees ja ilmselt käivat keegi jootma. Elavad nad selle külma üle ilma suurloomade lisasoojata?
Nüüd ei oska lubada, mil postitama pääsen ja kui palju sellest konfidentsiaalsest tööst üldse rääkida sobib. Põnev saab olema!