11 August 2012

Aia ehitus

Viimastel päevadel olen tegelenud aia ehitamisega- nii ümber rännukihus hobuste (kes hakkasid ülesoo koplist välja tikkuma) kui oma südame (et lõpuks olla ma ise).
Kasutasin kopli kindlustamiseks Soome päritolu karjuselinti. Pärast mõningaid ponnistusi hakkas vooluagregaat lõpuks punase asemel rohelist tuld vilgutama.
Kohustuseks võetud põllud on enamalt jaolt niidetud- karjatatud. Mingi protsent võib olla karjatamata, mis on ka loogiline- kuhu siis loomad peaks sööma laskma?
Tuleb päris kiiresti kohaneda, vastasel korral "...on elu see, mu kallis, mis meid jalust maha lööb..." nagu Trubetski on laulnud. Üha aktiivsemas ja järjest mitmekesisemas tegevuses pole aega mõelda muule kui vaid sellele, et kõige hädavajalikum saaks tehtud. Kui vägisi voodi poole ei suundu, riideid seljast ei kisu ning teki alla ei heida, siis võikski katkematult toimetama jääda.
Lambad said lõpuks pügatud. Jaa, tean- hilja mis hilja. Aga polnud varem mitte kuidagi aega. Talled, juustutegu, jaaniiedasi. Nüüd õnnestus lausa pügamismasin soetada. Siiski meeldiks mulle rohkem raudadega näkitseda. Arvan, et õppisin isegi  kääride teritamise ära. Mu kõige suurem hirm, et paksu villa all on vaid kondiklõbin, ei osutunudki tõeks. Kihnu jäärad on väga musklis ja kevadiste talledega uted täiesti konditsioonis.
Uus ruun Asiil sai sadula alla. Muud hobused enam- vähem värgitud. Esmaspäeval peaks tulema Võsa Assortiid ja Purgaad ümber rautama.
Kitsede kari  kasvas vahepeal 67- ni. Pärast müügitehingut ja lihaks tegemist koguarv mõnevõrra kahanes ent püsib jätkuvalt üle 60. Tuhalaanest toodud kirju eesti kitsede sarviline kari on põhikarjaga kokku lastud. Oi seda uute metslastest kitsede värkimist, süstimist, karantiinis hoidmist ja muidu mässamist. Mingil lähimal ajal peaks nad ka märgistama... Sikud- jäärad eraldasime neil päevil, innahooaeg on alanud, vähemasti isased on ülielevil ja aktiivsed. Piimakoguseid jätkuvalt mõõdame ja kirjutame tabelisse. Ja piimaproovi ringi auto peale saadan teisipäeval oma elu esimesed kitsepiima proovid!
Täna sain lõpuks süvenetud ka e- toimiku võimalustesse. Polnudki miskit ülimalt kaelamurdvat, nagu kartsin. Alustasin aga otsast, aeg- ajalt lugesin juhendit ja tehtud ta saigi! Võttis mõistagi aega jah. Ent nüüd pole muud, kui klikkida veel vaid "send" nuppu. Võiksin vabalt väikse tasu eest juhendada, kuidas analoogset avaldust koostada- kel endal oskusi napib!
Olen tahtnud pikemalt kirjutada oma viimastest koolitustest. Või säravatest kohtumistest omal alal väga pädevate inimestega(kes on selles mõttes tõelised gurud, et nad jagavad lahkelt oma oskusi). Nemad on minuski sütitanud soovi saada üha paremaks ja paremaks valitud alal.
Ja olen kokku puutunud ka tõeliselt tänamatute tõbrastega. Keskealisena on eeliseks siiski see, et väljakujunenud eesmärgid on olemas ning kuvand iseendast . Mis teeb immuunsemaks negatiivsete mõjutuste suhtes- see voolab mööda nagu vesi.  Lõppude lõpuks on ääretult tore, et olen siia ilma sündinud ja nii palju kogenud! Pealegi- enne suure sõja puhkemist on kasulik teada, kes su oma lähikondlastest on valmis sind ära andma. Veel vähema kui kolmekümne hõbeseekli eest!
Samas olen just nüüd kogenud väga palju toetust, ka erinevatelt inimestelt. Vähemalt pooletunnised telefonivestlused iga päev mõnelt healt sõbralt, toimetuste igapäevarutiin. Tasakaal  tuleb vähehaaval. Keegi polegi öelnud, et elu möödub vaid peomeeleolus.

No comments:

Post a Comment