24 January 2012

Ainult põrutavad uudised!


Võiks arvata et maapiirkonnas, soode ja metsade rüpes on väga lihtne: kui saabub talv, pakivad need vähesed allesjäänud isendid end lumevaiba alla vooderdatud koopasse unele ja põõnavad mõnusalt kevadeni. Täpselt nagu karud!  Kui võimalik, põõnutaks tõesti hea meelega.  Uni on liigagi tihti silmis, kuid möödapääsmatult tuleb tegeleda mitmesuguste(ka mõnusate)  kohustustega.  Näiteks praegusel kirjutamise hetkel  sain telefonitsi tuttavaks oma piirkonnajuhiga ning ühtlasi saabus temalt meilile 174 lk LOENDUSJUHEND. Seda kasutame juba veebruaris koolitusel  õppematerjalina. Jaa, niisama lihtsalt see uudis nüüd üle näppude välja lipsaski! Olen REL 2011 loendajana välja valitud, piirkondki juba teada. Minu loendada on  296 eluruumi ja 530 elanikku. Sestap (aga mitte ainult seetõttu) sättisin pudulojuste poegimised  suuremas jaos  aprilli. Kolm utte saavad maha märtsis, nendega sujub eeldatavasti  ladusamalt. Kitsetallede sünni ajaks tuleb enam- vähem lauta kolida.
Aga põnevaid hetki on muidki, mida lihtsalt maha magada ei saa! Aasta esimestest sisukatest hetkedest on nüüd mõned pildid üleval.
Üha rohkem hakkangi aru saama, et lüpsisooja piima igapäevase sõõmu puudumine tingib mu  jõudluse ja energiataseme küllalt  tuntava alanemise. Ka viirused saavad lihtsamalt jagu. Praegu ei kujutaks mitte kuidagi ette seda suvist karusselli: kitselüps, juustutegu, hobuste kinnipüüdmine ja saduldamine, külaliste vastuvõtuks valmistumine ja külaliste vastuvõtt ning ärasaatmine, heinategu, uuesti kitselüps, juustutegu (mõni kord pool kaks öösel).  Ja niimoodi üsna igal päeval, mil ilm soosib. Samas- see on nii põnev elu! Suvel ju võib!

 Kes seda enam mäletab, millisest uudisklipist või sõnumist saadik, ent viimasel ajal olen suisa huviga jäänud jälgima üha  tihedamat sõnavõttu maal elamise ebaotstarbekuse   teemal . Paljud tõsiasjad osutavad suundumusele meid, maainimesi, linna kiudutada! Nimrodi projekt...  Ma olen sellest varemgi kirjutanud. Aga on ju lihtne: koolid on suletud, lund lükkama ei pea, päästeamet elusid päästma  ei jõua (ega peagi jõudma), sularahaautomaadid pole vajalikud.  Mõned stiilinäited:

Päris kurjakuulutav, mis??
Juba eile asutasin end blogima, kui helistas kitsepidaja Tõnis. Sai lobisetud kitsedest, parasiiditõrjest  ja mõistagi küsisin muuhulgas, kuidas nendel Rõuge vallas lumekoristusega lood on. Väga korras on, muide! Hommikuks kella kuueks on kõik teed lahti- mine tööle või kuhu iganes! Sama ka Orava vallas, kuhu eile sai asja koormatäit hoburiistu tooma. Lumetõrje hanke võitnud ettevõtjal on kolm traktorit ja palju pealehakkamist. Meil Veriora vallas aga tuli talv taas üliootamatult!  Me magaks kõik tõesti nagu  karud, sest lund lisandub iga päev aina juurde.  Kahju hakkas Inessast, kes peaks hommikuti 1,5 km hingetuks sumpama. Võimalus oleks muidugi ka laps üldse koju jätta. Kohtumäärus ogaralt käituva eraomaniku suhtes, üle kelle maa me väljasõidutee kulgeb,  pole veel saabunud. Aga kohe peaks saabuma. Ja mis veel täna konstaabliga vesteldes selgus- kinnistu omanik,  kes elab kõige maanteepoolsemas otsas,  on kohustatud hoidma tee oma kinnistu piirides sellises seisundis, mis võimaldab operatiivautodel seda  läbida! Ehk- see on nüüd väga oluline tähele panna!- kui tee on läbimatu ja alarmsõidukid ei pääse abistama ning selle tulemusel keegi saab surma, jääb arstiabita või põleb maha, vastutab läbipääsmatu teelõigu kinnistu omanik!!! Mis on nagu väga waauu...Me oleme siiani ise linnapääsemiseks teelt nii lund kui tuulemurdu tõrjunud. Pildid tehtud, küttetšekid olemas.
Õigupoolest, plaanisingi  täna kirjutada ainult nendest asjadest, mis viimasel ajal tõsise ahaa- efekti on tekitanud. Näiteks inserimõtlemisega Inessast. Tema leiutas, et kui  ukselink võtta korraks tihvtist lahti ning kinnitada uuesti  ette mitte horisontaalselt, vaid vertikaalselt, ei suuda Simmo enam  ust avada. Ükskõik kui kikivarvule ta ka ei upitaks! Skemaatiliselt siis mitte  _   vaid  [
Suu ammuli, vaatasin mõni päev tagasi, kuidas pesamuna Simmo rüüpab Mölleri kalamaksaõli. Korra olin seda minagi proovinud(mitte lapseeas, vaid üsna hiljuti- et aru saada, misasja see poiss joob)...uuh,  midagi õudsemat on raske välja mõelda! See haises nagu kalasoomustega vesi ja maitses kirjeldamatult. Ma ei prooviks seda rohkem ka relva ähvardusel.  Aga poiss joob, ja mõnuga. Ise kelmikalt silmanurgast piiludes ja topkapõhja lae poole kummutades: 
Ja veel- Mae pani hoobilt täppi Einsteini mõistatuse vastuse. Minul kulus pool tundi paberi- pliiatsi abil.
Eile arutasime just telefonis kitsepidaja Annega, mil moel nüüd lüpsil kitsedele ussirohu kuuri teha. Senine Albendazol on asendunud Endospecti nimelise rohuga. Kitsedele see ette nähtud pole. Tegelikult polnud juba Albendazol. Süstelahus Bimectinil on jällegi tohutu pikk keeluaeg piima tarbida. Rääkimata sellest, et samuti pole kitsedele näidustatud. Selgust ses asjas on raske saada, pealegi tormas tuppa Aivo ja teatas, et üle pika aja murdsid hobused aiast läbi. Õnneks mitte maantee suunas. Ja õnneks on Meenikunnupoolse otsa naabriga nüüd asi sealmaal, et ringkonnakohtu otsust  ei saa enam mitut moodi tõlgendada ja uuele (seekord küllalt taiplikule)  konstaablile hämu ajada.  Aga hobuste rändama minek on tõsine asi, see võtab alati õhku ahmima. Mu Soome tööandjal juhtus alles hiljuti oma uues elukohas just selline äpardus, kus hobused said elektritarast välja. Üks suksu saigi kokkupõrkes autoga surma. Üldse on Soomes sarnaseid lugusid viimasel ajal päris tihti. Mõistagi on  neil hirmkallid kindlustused, mis juhtumi korvavad, ent õudne siiski. Kangasalas Tampere lähedal hiljutises avariis said surma nii autojuht kui teele hüpanud hobune. Ei pea need nöörikesed suurt looma. Õige materjal on ikkagi voolu all okastraat . Kuni 2019 võib seda Eestis veel kasutada. Selleks ajaks peab kas hobusepidamisest loobuma või midagi muud andekat välja mõtlema.

Üleeile õhtul lauta astudes ehmatas  mu lemmikkits Gehenna mind oma hädakisaga täitsa ära.  Uurisin iga kandi pealt, ega ometi eluohtlikke vigastusi silma ei hakka. Indlemas seda kitse ma novembris ei näinud. Mis selgus- käekõrval kamerun Mäksi lähedale viies hakkas kits oma valget saba liputama ja nägu läks rõõmsaks! Tekitasin siis kohe veekraani juurde nurka nn. „armastuse ruumi“Aadu ja Gehenna jaoks. Sel aastal on meil jälle jaaniöö tallesid oodata.
Piltide autor on tolle öö vapper ratsutaja Mihkel. Viimasel fotol oleme koos Andrese ja Kariniga. Me peame üliväga kaaluma ja vaagima seda ettepanekut, mis Karinile tehti saates "Meie inimesed" osalemiseks. Üks osa sellest filmitaks meie juures...Kuigi Andres on nii palju rääkinud, et "Ööloomaklubi" tuleks dokumentaalfilmina jäädvustada, võtab reaalne pakkumine ikkagi seest liiga õõnsaks...

Foto NAGI's: Sämmiga9
Foto NAGI's: Tabuun1
Foto NAGI's: Sämmiga10Foto NAGI's: Seltzkond

1 comment:

  1. Mina igastahes annan seda uut endosdcapet julgelt ka kitsedele ja ei usu, et see neile midagi halba teeks rohkem, kui see albendazol, sest toimeaine on sama, ainult abiained on veidi teised ... ja tundub, et veidi leebemad, sest uuel rohul on lammastele liha keeluaeg vaid 4 päeva??!! vanal oli 14 päeva...veiste puhul piimale siiski 60 tundi( oli vist midagi sellist...ehk 4 päeva siis) Seega...ei usu seda hullemaks pidavat :) Üks kits ja hunnik kitsetallesid mul igatahes juba sai seda rohtu ja tunneb enda väga hästi :D Niiet julgen soovitada... Jõudu teile!

    ReplyDelete