17 December 2011

Krõllile meeldib õue peal karata...

Põnev ja sisukas elu! Täpselt nagu Krõllil, kelle lugu nüüd taas, seekord Simmole, unejutuks ette loen. Kui palju aastaid tagasi õhtuti seda  Inessale ette lugesin- kümmekond?  Miskit isegi mäletasin ja aeg- ajalt sattus õhuke krõlliraamat ka näppu ent nüüd, raiskamata aega otsimisele, sai netiavarustest mäluvärskendus välja prinditud. Meil on ju korralik printer tekitatud!
Niisiis. Ma olen kandideerinud rahvaloendajaks (millega kaasnes esmakordselt elus motivatsioonikirja koostamine! Küll ma ennast kiitsin!). Tulemused peaks selguma kohe- kohe. Arvan, et osutun valituks: mind peeti telefoniintervjuu ja töövestlusele kutsumise vääriliseks ja hiljuti digi- allkirjastasin dokumendi minu isiku  taustauuringuga nõusolekuks. (super, et ID- kaardi õigel ajal tagasi sain, seda on vaja läinud nüüd mitmel puhul!) Tööintervjuu viidi läbi 6- inimeseliste gruppidena, kõik erinevatest kandideerimispiirkondadest. Üks noor kandideerija jäi tulemata, seega olime viiekesi; neist kolm naist olid minust eakamad (üks eelmisel loendusel loendajana töötanud) ja üks noormees. Venekeelset teksti lugesin soravalt, etteantud olukorra lahendasin ka enda arust hästi, andmed said exeli tabelisse nagu nõutud (kitsede tabeleid teen ometi pidevalt), kaardiülesanne polnud samuti keeruline. Eriliselt põnevad olid loogikaülesanded- kas te teate, mitu inimest läks rongiga reisile, kui jaamas kohtudes suruti omavahel kätt 10 korda?
Siis oleme osalenud veel eraldi gruppides töötukassa töötubades, mis oli ka päris põnev. Eks siin oleneb, kuidas suhtuda. Kui võtta seda tüütu ajaraisuna, siis see seda ka on. Kui võtta enesearengu ühe võimalusena, siis toimibki see nii.
Ja ma olen keetnud seepi, nii kitsepiima- kui kitserasva/piima. Kitsepiimaseebi valmistrasin rangelt Ülle retsepti järgi. Rasva/piimaseebi puhul asendasin palmirasva noore siku siserasvaga ja siin gramme nii hoolikalt ei mõõtnud. Palmirasva hankisin Tartust Pulloveri poekesest ja seebikivi Sadamaturu mesindustarvete putkast. Seebid küpsevad lõplikult tulevaks märtsiks.
Vahepeal olid meil oma kolm kuud kadunud digika laadija ja ühe navigaatori kinnitusalus. Suureks rõõmuks ilmusid needki nüüd lõpuks välja- ikka ja jälle Inessa sodikastidest. Saab lõpuks pildistada seepe ja kõike muud. Kui vaid oleks aega! Sest kõige uuem asi on meil nüüd Kirby tolmuimeja! See väärib omaette peatükki, kuidas me hankisime selle kosmilise asja...esialgu vihjeks vaid nii palju, et kindlasti mitte säherduse kosmilise hinnaga nagu koduesitlustel pakutakse! Ja masin töötab! Uued tolmukotid ja uued veokummid külge ning pisut puhastamist- korrastamist ja tuleb vaid pihta hakata. Sest kolmapäeval saabub mulle ülitähtis põnev külaline!! Et ta saabuda võiks, on omajagu eeltööd tehtud. Läbi ma sest üpriski keerukast asjast (riigipoolse õigusabi taotlemine) ikkagi närisin ja saabuva nädala lõpuks võin ilmselt nagu mõnes filmis, üsna ülbelt üle huulte poetada: kõigi tekkivate küsimustega pöörduge mu advokaadi poole :-)  Kui takistama püütakse hakata juba mu oma koduni pääsemise teel liiklemist, on seadus igal juhul minu õiguste kaitseks.
Aga kõige põnevam on, et olen õppinud vokil ketrama! Teatavasti on juba aasta möödas, kui hankisin toredad kihnu maalambad. Villad olen nüüd juba paaril korral püganud, paarkümmend kilo on pestud- kuivatatud ja ootel. Saime mõningase otsimisega ka kraasid, vanaaegsed nagu ikka. Aivo võttis nad koost lahti ja parandas vastupidavamaks. Ketramises profiks saamine võtab veel aega. Kuuendal päeval hakkas juba nagu sujuma. Peab tunnustama, et muistsed eesti talunaised olid tõepoolest ülivõrdes näpuosavad! Netis on ketramisest nii palju kirjutatud, et siinkohal ei hakka oma pusserdamisi kirjeldama. Kõige olulisem on ilmselt veonööri  pingsuse parajaks timmimine nagu ka kraasitupsude õige valmistamine- muidu hakkab lõng näppudest eespoole keerdu kiskuma või vastupidi, liiga kiirelt poolile tirima. Kiire tirimisega isegi kohaneb aga vokiratas jääb tugevasti pingutatuna kangelt veerema. Katsetamist jätkub. Esimesed laudasokid olen valmis heegeldanud, tarvis vaid järveveega läbi pesta. Kiiremas korras vajan ka seljas hingavat alussärki, mida saab just nimelt ja ainult käsitsikedratud kihnu lamba villast. Olen nüüd välja uurinud, miks masinkedratud lõng torgib: just selle pärast, et lõnga kiud rebitakse katki, otsad jäävad turritama nagu traadid ja lisaks saab lõng masinaõlidega määritud. Mis kõik halvendab valmistoote häid omadusi.
Mida veel rõõmustavat? Kitsed on talleootel, umbes 14 peaks poegima tuleva aasta aprillis suurest nudist saane moodi Aadust. Ja sel aastal ühe mahamurtud ja kahe varastatud sikutalle asemele saime koguni 4 lüpsikitse! Vaja lihtsalt kuulutustel  pisut silma peal hoida. Näis, mis nendega edasi saab, lihaks või muuks, igatahes on loomad arvuliselt olemas ja kadunuid enam ei leina! Suured sikud murdsid sikulauda ukse maha ning siirdusid Viira küla peale jalutama. Õnneks saime kohe jaole, jälgipidi järele, kellegi väga omamoodi kitsepidaja karja juurde. Jutukas tädi ei hoidnud sugugi vaka all, et juba olid plaanid peetud ühe siku sarvede ja teise naha osas. Ei oskagi, kas võtta niisugust juttu naljana või tõena? Igal juhul poe seina peale kuulutuse panemise suunas polnud mõte ilmselt siiski liikunud.
Nüüd on pikalt aega viidetud, kõik kitselüpsi ja majakraamimise arvelt. Ruttu tegutsema!


Krõllile meeldib õue peal karata, ronida, veereda rohus kui kera.
Vaitolek aga, mis sinna parata talle ei meeldi mitte üks tera.
Mis oleks Krõll, kes on vait nagu sukk?
 Mis oleks Krõll, kelle suu ees on lukk?
See poleks Krõll, vaid diivanirull, see poleks Krõll vaid vihmaveemull.
Paremat asja olla ei saa
kui hommikul tõusta  ja hõigata aaaa
Aaaa!  See on laul  ja on haigutamine, kuid mitte tühi suumaigutamine.
Tore ja ümarik häälik on ka oooo
Krõlli suust veerema pääseb siis too,
kui ta näeb moosi, kui suhkrut jäi toosi.
oooo ütleb Krõll ja noolib sealt noosi.
Tõhus ja tahe hääl on veel  uuuu,
Krõll paneb hästi torusse suu
ja hüüab- uuuu  ja ei kostagi muu, kui sõpru  otsiv ja kumisev uuuu!
Kord hambaarst  vaatas Krõlli  ja lapsi
mõnel logises hammas…
see sai tõmmatud – napsti!
Ka Krõlli hambaid arst veidi uuris
ja üht veidi puuris, oi, üht veidi puuris!
Siis Krõlli suust tuli välja  kile ja hädine hääl
hääl kui halin ja vile – iiiiiiiii 
kuid arst ütles nii: hüüa parem ihii!
Sest auku, mis hambasse teinud on komm,
kohe pannakse plomm.
Kord Krõll istus  õues redelipulgal
ja hääli ja hääli suuremal hulgal
seal üleval  Krõllile meelde tuli
ja valjul häälel see väike suli
neid üksteise järel hõikas seal vooris.
Aga lapsed õue peal  vastasid kooris: eeee! eheee!
Nalja ja naeru hääl oli see.
Ääää! Ähäää
see oli haleda meele ja nutu hääl
ääää ähää! Kostab täiel väel,
kui valus on sabal või jalal või käel.
Üüü! Ühüü! See on vile hääl
ei ole see kurb ega kile hääl.
Õõõõ! Õhõõ! See on hirmu hääl
kui Koll istub koorekirnu pääl ja kardab lapsi
ja ümber on öö.
Pai laps, ära Kolli ilmaski löö!
Aga öö, aga öö see ei olegi hääl-
see on pimedus maa ja mere pääl.“
Ema hõikaski juba… nüüd jätke see töö,
tulge kärmesti tuppa, sest kohe on öö.
Tuldi tuppa ja pesti ja söödi ja joodi
ja öö tuli tõesti ja mindigi voodi.
Aga maailmas elu edasi käis
ja öö oli tasaseid hääli täis.
Eemal koerad lõrisesid rrrr!
Teepeal autod põrisesid  trrr!
Kõnetraadid umisesid llll! 
Kärbsed köögis sumisesid zzzz!“
Haavalehed habisesid vvvv
Vihmapiisad sabisesid  hhhh!  
Lehmad karjas inisesid mmmm!
Sääsed parves pinisesid  nnnn!
Ussid rabas susisesid ssss
Öised tuuled mosisesid šššš
Pall, mis unustatud nurka tasa omaette põrkas pppp!
Rong, mis oli laste jagu
sõitis mööda unenägu  t,t,t,t
Nukk, kes söönud liialt jäätist               
köhis oma voodis- näed siis  k,k,k,k!
Kuulas Krõll ja seadis suud, kuulas palli, koera, puud, omaette voodis võras, undas, vingus, uras, põras
rrr  ja nnn ja mmm ja sss, hhh  ja vvv ja lll ja ššš!
P p p! K k k! T t t!
Aga lõpuks tuli uni,
     oldi kuni hommikuni  
 kuss!







No comments:

Post a Comment