Ei ole mõtet narritada stiilis a la lubasin kirjutada aga siiani pole aega saanud......kui aega saan, siis kirjutan....bla-blaa-blaa...Tegelikkuses on praegugi küllalt kiire hoovõtuaeg, aga siiski –read kisendavad kirjapaneku järele, või muidu nad ajaga hägustuks!
Lambapidajad teavad seda hetke, kui jäär astub mõõdetud sammul meetreid tagurpidi, et olukorda hinnata ja tõhusamalt hoogu võtta. Minul on just sama lugu.
Mind on täielikult enda võimusesse haaranud tuppa kogunenud paberite, asjade, riiete süsteemseks sorteerimine ja korrastamine. Milline rõõm, et anti lisaaega – see tuli nagu tellitult! Pisut võis eeldada ja loota, et kohe neljapäevast loendusele tuuritada ei saa.
Kõige suuremat rõõmu tundsin eile, kui oskasin laiast netist viimaks üles leida ühe ammunähtud filmi. Olin unustanud nii pealkirja, osatäitjate kui režissööri nimed. Mõnel rahulikumal hetkel olin üritanud võimalike märksõnade abil leida aga nüüd on arusaadav ka, miks see ei õnnestunud mitte: kummalisel põhjusel pidasin autoriks mõnda Poola režissööri. Omaette pomisedes keelt sõlmeajavaid nimesid nagu Andrzej Wajda Krzysztof Kieslowski Roman Polanski .....tuhkagi! Ehk ajas ka segadusse ühe kaasautori Kim Krizan -i nimi? Kõlab üsnagi poolapäraselt, no paljukest vaja, kui sind on emotsionaalselt nii-nii kaasa kistud! Mu (ilmselt suurim) lemmik "Before Sunrise".
Väga puhas, väga tõeline lugu. Näide sellest, et ka ilma seksi- vägivalla- ja massistseenideta on võimalik teha mõjus film. "Before Sunrise"i- l on ka järg "Before Sunset", kuid ühe lõigu nägemise järel pean tunnistama, et ma pole veel valmis seda nägema. Elan pigem esimese osa lummuses edasi! Lisandväärtus omaette on filmi Viinis võetud kaadrid. Kuigi me käisime ses suures linnas juba ammu, 2006 aastal koos tütarde ja ühe väimehega, on mõned paigad siiani meeles, filmi vaadates äratuntavad.
Meil oli Viinis unustamatuid seiklusi!
Kui nüüd veel leiaks selle brošüüri, kus käsitsi kirjas kõik küpsuskirjandite teemad alates 1986, võib öelda, et olen peaaegu kõik elu jooksul kaotatud asjad üles leidnud.
Meenutada tasub veel ka üht konkreetset ulmefilmi (oeh, noorena olin suur ulmefilmide ja -raamatute fänn!). Selles filmis saabusid kusagilt kummaliselt planeedilt meie Maale tegelased Saturi ja Oriona, hiljem ei pääsenud nad enam tagasi, kusjuures Orionat mängis selline Slovaki näitlejanna nagu Božidara Turzonovova. Väga meeldejääv nimi- Boži dara! Kui keegi juhtumisi teab seda filmi, oleksin üliõnnelik, kui vihjaks pealkirjale!
Pärast nädalast eemalviibimist saab üha enam aru suurematest muutustest kodus. Pisipõnn Simmo poetab lauseid ja kanad mune, nii kui käisest. Simmo sellepärast, et ta on juba selles eas ja kanad sooja lauda ning Kureoja kanasööda tõttu. Sööta saab tellida üksnes ja ainult Rotaks- R kaudu ning see segu on tõepoolest ainuke, mis reaalselt munemisele mõikab. Juukseid pesen jätkuvalt kodukanade munakollase, oliiviõli ja mee seguga. Segu maitseb nii hästi, kipun ka seestpoolt "määrima", seega peab otsekohe segama ja pähe hõõruma, enne kui ära limpsin.
Jätkuvalt valmistun loendaja rolliks. Koristamisest väsinud, uurin õhtuti 174 leheküljelist juhendit. Koristamine on olnud tulemuslik, sest muu vajaliku pahna seast ilmus lagedale täiesti korralik mobiilikott, silma järgi sobiv mu uhiuuele töötelefonile. Riietasin telo pidulikult tööülikonda!
Kohale jõudis luksuslik aaloetoodete pakk. Olen foreverlivingult ennegi tellinud – mugav ja tõhus. Pakk tuleb Leedu vahelaost kohale juba järgmisel päeval pärast tellimuse esitamist.
Rumalal kombel ajasin oma sisselogimise andmed lõpuks valede paroolidega lukku ja näib, et lahti saab ainult otse Ameerikasse helistades, sest salaküsimuse vastus pole tellijaks vormistades vist kunagi jutuks tulnud. Aga kes seda enam mäletab. Boonuste kohta sain õnneks infot Vilniusse meilides. Selgus, et boonuseid oli mul aegade algusest (2006) kogunenud lausa €115.12 ning neid sain nüüd lõpuks arve tasumisel lausa uskumatu 50% ulatuses ära kasutada.
Traditsiooniliselt tellin alati paar titaanivaba (!) hambapastat, paar hügieenilist huulepulka. Siis veel soojendavat massaažikreeemi, puhast aaloe geeli (seni ainus, mis valusale kurgule jm. põletikule mõjub), taruvaiguga näokreemi , pinguldavat kreemi ja silmaümbruskreemi (viimane oli täitsa otsa saanud, no kus ma`s sedasi läen!), Fleur de Jouvence sarja näomaski pulbrit, Sonya toonikut ja seerumit.
Uudisena oli foreveril nüüd eestikeelne kuukiri pakis, jaanuari numbris kirjutab FLP rajaja Rex Maughan eesmärkide kirjapaneku olulisusest: et mitte lihtsalt peas mõlgutada, vaid maha istuda ja kirja panna! Pidin selles punktis Rexiga täiesti nõustuma, sest kui edasisel koristamisel jäi näppu mu enda ratsatalu aastatetagune projekt, siis pilguga punktid üle libistades avastasin kõik, uskuge kõik on 100% täitunud ja enamgi veel!
Niisiis sai õhtul pärast laudaskäiku näomaskiga kortsud sirgu tõmmatud ja korralikult sügavpuhastatud. Minu häda on see, et unustan end lauta. Lähen enda meelest vaid silmapilguks aga nagu eilegi – ainult korraks Pukit ja Viru Valgekest lüpsma minnes hakkasin mõtlema: no kui ma juba siin olen, pakun ühele ja teisele juua .... ja no neile sinna võiks heina lisada ... ja see armas nunnu tahab sügamist ...jne.
Meie tublide noorte pere talitab usinalt, lausa kaks korda päevas, kuni ma inimesi-eluruume loendan.
Lambapidajad teavad seda hetke, kui jäär astub mõõdetud sammul meetreid tagurpidi, et olukorda hinnata ja tõhusamalt hoogu võtta. Minul on just sama lugu.
Mind on täielikult enda võimusesse haaranud tuppa kogunenud paberite, asjade, riiete süsteemseks sorteerimine ja korrastamine. Milline rõõm, et anti lisaaega – see tuli nagu tellitult! Pisut võis eeldada ja loota, et kohe neljapäevast loendusele tuuritada ei saa.
Kõige suuremat rõõmu tundsin eile, kui oskasin laiast netist viimaks üles leida ühe ammunähtud filmi. Olin unustanud nii pealkirja, osatäitjate kui režissööri nimed. Mõnel rahulikumal hetkel olin üritanud võimalike märksõnade abil leida aga nüüd on arusaadav ka, miks see ei õnnestunud mitte: kummalisel põhjusel pidasin autoriks mõnda Poola režissööri. Omaette pomisedes keelt sõlmeajavaid nimesid nagu Andrzej Wajda Krzysztof Kieslowski Roman Polanski .....tuhkagi! Ehk ajas ka segadusse ühe kaasautori Kim Krizan -i nimi? Kõlab üsnagi poolapäraselt, no paljukest vaja, kui sind on emotsionaalselt nii-nii kaasa kistud! Mu (ilmselt suurim) lemmik "Before Sunrise".
Väga puhas, väga tõeline lugu. Näide sellest, et ka ilma seksi- vägivalla- ja massistseenideta on võimalik teha mõjus film. "Before Sunrise"i- l on ka järg "Before Sunset", kuid ühe lõigu nägemise järel pean tunnistama, et ma pole veel valmis seda nägema. Elan pigem esimese osa lummuses edasi! Lisandväärtus omaette on filmi Viinis võetud kaadrid. Kuigi me käisime ses suures linnas juba ammu, 2006 aastal koos tütarde ja ühe väimehega, on mõned paigad siiani meeles, filmi vaadates äratuntavad.
Meil oli Viinis unustamatuid seiklusi!
Kui nüüd veel leiaks selle brošüüri, kus käsitsi kirjas kõik küpsuskirjandite teemad alates 1986, võib öelda, et olen peaaegu kõik elu jooksul kaotatud asjad üles leidnud.
Meenutada tasub veel ka üht konkreetset ulmefilmi (oeh, noorena olin suur ulmefilmide ja -raamatute fänn!). Selles filmis saabusid kusagilt kummaliselt planeedilt meie Maale tegelased Saturi ja Oriona, hiljem ei pääsenud nad enam tagasi, kusjuures Orionat mängis selline Slovaki näitlejanna nagu Božidara Turzonovova. Väga meeldejääv nimi- Boži dara! Kui keegi juhtumisi teab seda filmi, oleksin üliõnnelik, kui vihjaks pealkirjale!
Pärast nädalast eemalviibimist saab üha enam aru suurematest muutustest kodus. Pisipõnn Simmo poetab lauseid ja kanad mune, nii kui käisest. Simmo sellepärast, et ta on juba selles eas ja kanad sooja lauda ning Kureoja kanasööda tõttu. Sööta saab tellida üksnes ja ainult Rotaks- R kaudu ning see segu on tõepoolest ainuke, mis reaalselt munemisele mõikab. Juukseid pesen jätkuvalt kodukanade munakollase, oliiviõli ja mee seguga. Segu maitseb nii hästi, kipun ka seestpoolt "määrima", seega peab otsekohe segama ja pähe hõõruma, enne kui ära limpsin.
Jätkuvalt valmistun loendaja rolliks. Koristamisest väsinud, uurin õhtuti 174 leheküljelist juhendit. Koristamine on olnud tulemuslik, sest muu vajaliku pahna seast ilmus lagedale täiesti korralik mobiilikott, silma järgi sobiv mu uhiuuele töötelefonile. Riietasin telo pidulikult tööülikonda!
Kohale jõudis luksuslik aaloetoodete pakk. Olen foreverlivingult ennegi tellinud – mugav ja tõhus. Pakk tuleb Leedu vahelaost kohale juba järgmisel päeval pärast tellimuse esitamist.
Rumalal kombel ajasin oma sisselogimise andmed lõpuks valede paroolidega lukku ja näib, et lahti saab ainult otse Ameerikasse helistades, sest salaküsimuse vastus pole tellijaks vormistades vist kunagi jutuks tulnud. Aga kes seda enam mäletab. Boonuste kohta sain õnneks infot Vilniusse meilides. Selgus, et boonuseid oli mul aegade algusest (2006) kogunenud lausa €115.12 ning neid sain nüüd lõpuks arve tasumisel lausa uskumatu 50% ulatuses ära kasutada.
Traditsiooniliselt tellin alati paar titaanivaba (!) hambapastat, paar hügieenilist huulepulka. Siis veel soojendavat massaažikreeemi, puhast aaloe geeli (seni ainus, mis valusale kurgule jm. põletikule mõjub), taruvaiguga näokreemi , pinguldavat kreemi ja silmaümbruskreemi (viimane oli täitsa otsa saanud, no kus ma`s sedasi läen!), Fleur de Jouvence sarja näomaski pulbrit, Sonya toonikut ja seerumit.
Uudisena oli foreveril nüüd eestikeelne kuukiri pakis, jaanuari numbris kirjutab FLP rajaja Rex Maughan eesmärkide kirjapaneku olulisusest: et mitte lihtsalt peas mõlgutada, vaid maha istuda ja kirja panna! Pidin selles punktis Rexiga täiesti nõustuma, sest kui edasisel koristamisel jäi näppu mu enda ratsatalu aastatetagune projekt, siis pilguga punktid üle libistades avastasin kõik, uskuge kõik on 100% täitunud ja enamgi veel!
Niisiis sai õhtul pärast laudaskäiku näomaskiga kortsud sirgu tõmmatud ja korralikult sügavpuhastatud. Minu häda on see, et unustan end lauta. Lähen enda meelest vaid silmapilguks aga nagu eilegi – ainult korraks Pukit ja Viru Valgekest lüpsma minnes hakkasin mõtlema: no kui ma juba siin olen, pakun ühele ja teisele juua .... ja no neile sinna võiks heina lisada ... ja see armas nunnu tahab sügamist ...jne.
Meie tublide noorte pere talitab usinalt, lausa kaks korda päevas, kuni ma inimesi-eluruume loendan.
No comments:
Post a Comment