11 February 2012

Avalik teenistuja

Möödunud nädala märksõnaks oli hotell Kubija koos Spaa ja Saunakeskusega.
Ning tundide viisi õppimist, umbes 15 kaupa rühmades, kokku ligikaudu 150 inimest. Nüüd oskame lisada hooneid kaardile, määrata leibkondade arvu, viisakalt suhelda ja lahendada kõikvõimalikke olukordi nii inimeste kui loomadega.
Külm andis nädala jooksul õnneks pisut järele, ei läinudki vaja kriisiplaani auto käivitamiseks.
Hägusalt olin eelnevalt kursis avaliku teenistuja range eetikakoodeksiga. Nüüdsete teadmiste valgel  järele mõeldes ja meenutades, oh ikka milliseid ametnikke oma elus nähtud, tekib uuesti küsimusi: kas mõned on oma ametiposti üldse ostnud? Või põhjalikul väljaõppe-koolitusel maha maganud selle osa, mis puudutas ametniku käitumisjuhist, tema vastutust ja konfidentsiaalsuskohustust?
See selleks. Nüüd seda enam tuleb omaenda käitumist jälgida – et kellelgi poleks kaebust. Vaatasin juba andmebaasist järele, et nii mõnigi selline isik, kellega võiks probleeme tekkida, on end e-loendusel loendanud. Seda lihtsam minule. Koduteelt sisse pöörates tabas üllatus – ohoo! Tee puhtaks lükatud valla traktoriga!
Aga koolitus ise oli üle hulga aja üks tõeline pärl! Kõigele oli mõeldud, et pooleteise kuu pikkuseks maratoniks hea ettevalmistus anda. Koju naastes ja virtuaalmaailma sisse logides ei paelunud ükski teema, kõik tundus igav. Pigem avasin tööarvuti, tuhlasin pisut ja leidsin üles sooritatud testi tulemused, mis minul olid  81% ehk 69-st võimalikust punktist 56 ehk hinnang "väga hea". Lisaks kenasti reas ka õiged vastused koos kommentaaridega. Esimese asjana meilisin avastuse oma rühma kolleegide meilidele, nii saavad nemadki oma tulemusi analüüsida. Meeldejäävaim viis õppida on ikka omaenda vigadest.
Sain selle nädala jooksul palju uusi tuttavaid aga taaskohtasin ka vanu: ühte varasemalt klienditeenindajate koolituselt, ühte MATERRA koolituselt, ühte kitsekasvatajate koolituselt, ühte Iiri kalkunifarmi töölist, paari tegelast endisest elukohast Võrumaalt, paari kõhutantsu trennikaaslast ja üht õde. Ja paari samal päeval tööintervjuul osalejat. Tundub, et üksnes vene keelega hättajäänud noormeest ei valitud või ei tundnud mina teda enam ära.  Nalja sai sellega, et ekslikult pidasin üht kaasõpilast kellekski hoopis teiseks. Õnneks tema mind tundis küll, aga – hoopis teistlaadi eluvaldkonnast. Kuid mina elasin päris mitu päeva teadmisega, et selle inimesega olen kokku puutunud just selles keskkonnas, millest tulenevalt mõned minu öeldud laused tekitasid temas segadust, samas midagi täpsustada ta ka ei julenud. Siiski panin mina seda ebalust tähele, kuni ühel hetkel olukorra üle juureldes lõi tulukese põlema – see  polegi üldse see inimene!
Vaatasin uuesti töömeile ja lisasin kõik puuduolevad rühmaliikmed telefonikontaktidesse koos eesnime, neljakohalise jaoskonnakoodi ja täpsema märksõnaga tööpiirkonna asukoha kohta. Siis ei teki segadust, kui neist keegi helistab. Tahaks juba kangesti tööpõllule rühkida. Esinduslikumaks väljanägemiseks tellisin SIIT mõned nahahooldusvahendid.
Isikukoodide järgi oma pere loendatuse kontrolli harjutades selgus, et kõik need pereliikmed, kelled ise olin e-loendanud, on loendatute nimistus – kõik ülejäänud mujalasuvad loendamata. Neid väänkaelu saavad mu kolleegid loendada.
Pean veel toas kogu oma paberimajandust korrastama. Aga hakatuseks esimese asjana ketrasin pisut halli lõnga, nii sain Andresele lubatud sokkide mustri ühtlasemaks hajutada. Aga millal me neid Tartu viima jõuame või tema siia? Kui loendus saab läbi, algab laudas poegimishooaeg.
Värskeltavatud spaa pilte saab imetleda Kubija omal kodulehel. Minu armas tuba, kus täielikus õndsas üksinduses puhkasin, vääris samuti jäädvustamist. Voodile pargitud lammas on Salim:

Foto NAGI's: Loendajate majutus

No comments: