11 February 2012

Avalik teenistuja

Terve möödunud nädala märksõna oli hotell Kubija koos Spaa ja Saunakeskusega. Ning tundide viisi õppimist, umbes 15 kaupa rühmades, kokku ligikaudu 150 inimest. Nüüd oskame lisada hooneid kaardile, määrata leibkondade arvu, viisakalt suhelda ja lahendada kõikvõimalikke olukordi nii inimeste kui loomadega. Külm andis nädala jooksul samuti pisut järele, ei läinudki kriisiplaani vaja auto käivitamiseks.
   Oli ennegi teada, kui range on avaliku teenistuja eetikakoodeks. Kui ma nüüd järele mõtlen ja meenutan, milliseid ametnikke oma elus olen kohanud, siis tekib tõesti küsimusi:  kas mõned on oma ametiposti kuidagi ostnud? Või omal ajal põhjalikul koolitusel täielikult maha maganud selle osa, kus selgitati ametniku käitumisjuhist, vastutust ja konfidentsiaalsuskohustust? Praeguste teadmiste valguses tundub paljugi läbikogetust paras naerukoht.
See selleks. Nüüd siis tuleb enesel veelgi rohkem käitumist jälgida- et kellelgi poleks kaebust. Vaatasin juba järele, et nii mõnigi selline isik, kellega võiks probleeme tekkida, on ennast juba e- loendusel loendanud. Seda lihtsam minule. Koduteelt sisse pöörates tabas üllatus- ohoo! Tee puhtaks lükatud valla traktoriga!
Aga koolitus ise oli üle hulga aja üks tõeline pärl! Kõigele oli mõeldud, et pooleteise kuu pikkuseks maratoniks hea ettevalmistus anda. Isegi koju naastes ja virtuaalmaailma logides ei haara too oma kirevuses enam niimoodi kaasa. Tundub igav. Pigem avasin tööarvuti, tuhlasin pisut ja leidsin üles sooritatud testi tulemused, mis minul oli  81% ehk 69- st võimalikust punktist 56 ehk hinnang "väga hea". Lisaks kenasti reas ka õiged vastused koos kommentaariga. Esimese asjana meilisin avastuse oma rühma kolleegide meilidele, saavad samamoodi analüüsida, sest meeldejäävaim viis on õppida eelkõige omaenese vigadest.
Sain selle nädala jooksul ka palju uusi tuttavaid ning taaskohtasin vanu: üht varasemast klienditeenindajate koolituselt, üht MATERRA koolituselt, üht kitsekasvatajate koolituselt, üht Iiri kalkunifarmi töölist, paari tegelast endisest elukohast Võrumaalt, paari kõhutantsu trennikaaslast ja üht õde. Ja veel paari tööintervjuul samal päeval osalejat. Tundub, et vene keelega hättajäänud noormeest ei valitud või ei tundnud mina teda enam ära.  Nalja sai sellega, et pidasin ekslikult üht kaasõpilast hoopis kellekski teiseks. Õnneks tema mind tundis küll, aga  -  hoopis teistlaadi eluvaldkonnast. Kuid mina elasin päris mitu päeva teadmisega, et selle inimesega olen kokku puutunud just selles keskkonnas, millest tulenevalt mõned minu öeldud laused tekitasid temas segadust, samas midagi täpsustada ta ka ei julenud. Siiski panin mina seda ebalust tähele, kuni ühel hetkel lõi klaariks- see  pole üldse see inimene!
Tahaks juba kangesti tööpõllule rühkida. Esinduslikumaks väljanägemiseks tellisin SIIT mõned nahahooldusvahendid. Vaatasin uuesti töömeile ja lisasin kõik puuduolevad rühmaliikmed telefonikontaktidesse. Koos eesnime, neljakohalise jaoskonnakoodi ja täpsema märksõnaga tööpiirkonna asukoha kohta. Siis ei teki segadust, kui neist keegi helistab.
Isikukoodide järgi oma pere loendatuse kontrolli harjutades selgus, et kõik need pereliikmed, kelled ise olin e-loendanud, on loendatud- kõik ülejäänud mujalasuvad loendamata. Neid väänkaelu saavad mu kolleegid loendada.
Pean veel toas kogu oma paberimajanduse korrastama. Esimese asjana ketrasin pisut halli lõnga, sain Andresele lubatud sokkidele ühesuguse mustri korrigeerida. Millal me neid Tartu viima jõuame või tema siia? Kui loendus saab läbi, algab laudas poegimishooaeg.
Vastavatud spaa pilte saab imetleda Kubija hotelli omal kodulehel. Minu armas tuba, kus täielikus õndsas üksinduses puhkasin, vääris samuti jäädvustamist:

Foto NAGI's: Loendajate majutus

No comments:

Post a Comment