Toimunud on rohkelt sündmusi. Kuskiltmaalt tuleks kirjeldamist alustada, enne kui see päris üle pea kasvab...
Või nagu naljahambad on öelnud mehe kohta, kes seisab vööni vees: "See ulatub tal üle mõistuse."
Meie supleks siin varsti piimas, kui tarbimine puuduks. Sest meil on nüüd:
1. rinnapiima. Hahaa, ärge unistage :-) Hoopiski mammaks sain teist korda!
14. aprillil hommikul sündis meile imeilus tütretütar! Noored läksid nime panema ja soovisid emme järgi Daisiki´t nagu Daisiki II või Daisiki-noorem. Aga ülla-ülla, EI SAAGI enam panna nime, mis algab D G B C tähega!!!! Uskumatu! Mis meil hakkavadki olema Kabrielid ja Pirgitid w?? Nii sai me laps esialgu nimeks Taisiki.
2. lambapiima. Küsite, miks märtsis sündinud noorukeste tallede kõrvalt utepiima varastan? Aga polegi enam, kelle kõrvalt varastada, sest järjekordselt käis karjas ikka see üks ja sama naabri peni ning rebis kõik Trinity kolm talle lõhki. Mitte keegi ei jäänud elama! Tänu ebapädevale piirkonna veterinaarile piinlesid Tsaar ja Täringuvise üle ööpäeva. Trühvlikese üllatunud ja piina täis silmad, soolikad väljas, ei unune mul veel niipea...
3. märapiima. Uusi varssu pole, aga Renessanss käib jätkuvalt Rate.ee alla sööma. Ise on varsti emast suurem kaheaastane täkuraisk. Üritab kargutada suuri tori märasid, loodetavasti pole asja.
4. kitsepiima. Loomulikult, nüüd juba 20 liitrit päevas. Kusjuures pärast penirünnakut tõmbas kõigil äsjapoeginutel piimakoguse miinimumi. Läks kolm nädalat, kuni toodang taastus! Suur õnn, et olin täitsa juhtumisi toonud kotitäie Denkamilki vadakupulbrit. Sedagi esmakordselt elus ja vaid sellest uitmõttest, et äkki säherduse enneolematu talleuputusega kitsede piimast ei piisa. Ka esmapoegijatel tuli kolmikuid ja Klaabul lausa nelikud. Kõige uskumatum kits on sel aastal Tuija. Esimese poegimisega 3 talle ja piima annab nüüd lausa 4 liitrit päevas. Ise näeb välja nagu.... ei usukski.
5. koerapiima. Ma ei tea, mida mõtleb meie emane rottweiler. Kas ta tunnetab, et talled võivad jälle ohtu sattuda? Igal söötmiskorral keerleb koer ümber tallede ja sätib neile oma nisasid ette. Lunt, Pasha ja Kelluke lutsutavadki siis seda piskut, mis sealt tuleb! Koera nisade otsas on tekkinud piimatilgad.
Lisaks oli meil veel vahepeal kameruni kitse piima, vahtramahla ja vadakupulbrijooki, kuid kõigi nende sortidega on selleks korraks hõissa. Vaher ei jookse enam, kamerun Mäki on ilmselt tiine ja poegib juulis ning kaks 25-kilolist pulbrikotti on talledele sisse joodetud. Jäägitult!
Polekski jõudnud juustu vorpida ja neli korda päevas vadakut talledele joota. Nüüd kolme joogikorraga päevas saab kuidagipidi hakkama. Käestjoojaid tallesid on jäänud 10. Klaabu võttis Misirlou täielikult enda udara alla toita, Klaabu teise talle Avatari võttis Tuisu, Mona toidab üht oma kolmikutest Blanketti. Kahte suuremat talle Mona miskipärast ei tunnista. Hooajal kõige esimesena sündinud Mileedi on 3 kuud vana, tema söögu heina ning jõusööta.
Hallika närvisüsteem oli pärast rünnakut puhta rikkis. Tal vahepeal ikka väga tõsiselt kruvid logisesid, käitudes nagu sikk. Täitsa ootamatult võis ka rünnata ükskõik millist elusolendit. Hallika ja Öö said retsida, ent jäid elama, eakas kits Tillu hukkus. Tillu oli jõudnud vaid 8 päeva varem poegida, temast jäid maha 2 kena valget kitstalle Otilie ja Musisuu.
Oli just möödunud töine veebruar ja märts REL loendajana. See töö oli ülihuvitav ja tasus ennast juba kogemuste poolest kuhjaga ära! Teadnuks, et nii hästi ka makstakse, võinuks lasta end rohkemgi nöökida (aga nöökajaid oli väga üksikuid, ühe käe sõrmedel üles lugeda – paar meeleheitel koduperenaist, üks kohalik valvejoodik, ja üks huvitav omapärane onkel, kes süüdistas mind oma lapselapsele kuulunud siiami kassi varguses, ja siis veel üks onkel, kelle kasvatamata krantsi irevil koonu suunas närvigaasi sutsaka kõhklematult enesekaitseks lasin).
1. aprillil andiski kohe avalöögi Klaabu oma nelja tallega. Sealt edasi terve nädal, peaaegu iga päev said järjest kõik kitsed maha. Ainult Luige oma Suure- ja Väikse-Peetriga pisut hiljem. Luige poegiski napilt pärast penirünnakut. Kas ehmatus võis põhjustada, et üks loode arenes edasi ja kasvas ning teine jäi täpselt poole väiksemaks? Praeguseks ei saa enam suuruse vahest väga arugi, Väike- Peeter on väga tragilt järele kasvanud.
Lugesin välismaistelt saitidelt, et polegi nii haruldane, et sündivatest loodetest üks on normaalne ja teine samal ajal enneaegne. On väga tavaline, et enneaegsel (kuna silmad ja kopsud arenevad välja kõige viimasena), on probleemid silmade ja hingamisega. Põhjusi võib olla erinevaid ent suuremalt jaolt peab põhjuste väljaselgitamast alustama tiinele kitsele antavast sööda analüüsimisest.
Väike-Peeter oli küll igati väljaarenenud, ent lihtsalt selline... miniatuurne. Üks päris enneaegne on mul siin veel, esmapoeginud Tuija kolmiktall Tusapundar. Imekombel ta siiski elab, kuigi piirkonna vet viskas põgusa pilgu ja ütles, et sellega pole midagi teha.
Ei osanud eales ette kujutadagi, et seekordne tallekasvandus sedapidi kujuneb. Niisugused juhtumid õpetavad toime tulema ja lahendusi leidma. Võib natuke väita, et minu kitsekasvatusoskustes on toimunud hiiglaslik areng, seda eelkõige poegimise managemendi ja vastsündinud tallede eest hoolitsemise oskustes. Kohalikust vetist (ja teiste kitsekasvatajate kogemused näitavad, et nii mõnestki volitatud vetist terves Eestis) pole vajalikku tolku.
See on pikk nõme teema. Hetkel pean katkestama, sest äikesekõmin läheneb! Stepslid nüüd ruttu seinast, You know...
Jätkuvalt saab asjatundlikku abi kitsede teemal Ants Kuksilt ja Liilia Talilt, see on Rõõmu talu Kolski külas Karula kandis!
Ja KAPRAMASSAAZ! See väärib omaette kirjeldamist. Tänased kliendid said seda juba proovida!
Lõpetuseks üks nutikas vahtralüpsi putukavaba meetod:
See eurolaul on väga ilus, refrään kõlab nagu "Tsaar!" – järelehüüe mu hukkunud Tsaarile, väiksele kihnu jäärapoisile ja kõigile teistele:
Või nagu naljahambad on öelnud mehe kohta, kes seisab vööni vees: "See ulatub tal üle mõistuse."
Meie supleks siin varsti piimas, kui tarbimine puuduks. Sest meil on nüüd:
1. rinnapiima. Hahaa, ärge unistage :-) Hoopiski mammaks sain teist korda!14. aprillil hommikul sündis meile imeilus tütretütar! Noored läksid nime panema ja soovisid emme järgi Daisiki´t nagu Daisiki II või Daisiki-noorem. Aga ülla-ülla, EI SAAGI enam panna nime, mis algab D G B C tähega!!!! Uskumatu! Mis meil hakkavadki olema Kabrielid ja Pirgitid w?? Nii sai me laps esialgu nimeks Taisiki.
2. lambapiima. Küsite, miks märtsis sündinud noorukeste tallede kõrvalt utepiima varastan? Aga polegi enam, kelle kõrvalt varastada, sest järjekordselt käis karjas ikka see üks ja sama naabri peni ning rebis kõik Trinity kolm talle lõhki. Mitte keegi ei jäänud elama! Tänu ebapädevale piirkonna veterinaarile piinlesid Tsaar ja Täringuvise üle ööpäeva. Trühvlikese üllatunud ja piina täis silmad, soolikad väljas, ei unune mul veel niipea...
3. märapiima. Uusi varssu pole, aga Renessanss käib jätkuvalt Rate.ee alla sööma. Ise on varsti emast suurem kaheaastane täkuraisk. Üritab kargutada suuri tori märasid, loodetavasti pole asja.
4. kitsepiima. Loomulikult, nüüd juba 20 liitrit päevas. Kusjuures pärast penirünnakut tõmbas kõigil äsjapoeginutel piimakoguse miinimumi. Läks kolm nädalat, kuni toodang taastus! Suur õnn, et olin täitsa juhtumisi toonud kotitäie Denkamilki vadakupulbrit. Sedagi esmakordselt elus ja vaid sellest uitmõttest, et äkki säherduse enneolematu talleuputusega kitsede piimast ei piisa. Ka esmapoegijatel tuli kolmikuid ja Klaabul lausa nelikud. Kõige uskumatum kits on sel aastal Tuija. Esimese poegimisega 3 talle ja piima annab nüüd lausa 4 liitrit päevas. Ise näeb välja nagu.... ei usukski.
5. koerapiima. Ma ei tea, mida mõtleb meie emane rottweiler. Kas ta tunnetab, et talled võivad jälle ohtu sattuda? Igal söötmiskorral keerleb koer ümber tallede ja sätib neile oma nisasid ette. Lunt, Pasha ja Kelluke lutsutavadki siis seda piskut, mis sealt tuleb! Koera nisade otsas on tekkinud piimatilgad.
Lisaks oli meil veel vahepeal kameruni kitse piima, vahtramahla ja vadakupulbrijooki, kuid kõigi nende sortidega on selleks korraks hõissa. Vaher ei jookse enam, kamerun Mäki on ilmselt tiine ja poegib juulis ning kaks 25-kilolist pulbrikotti on talledele sisse joodetud. Jäägitult!
Polekski jõudnud juustu vorpida ja neli korda päevas vadakut talledele joota. Nüüd kolme joogikorraga päevas saab kuidagipidi hakkama. Käestjoojaid tallesid on jäänud 10. Klaabu võttis Misirlou täielikult enda udara alla toita, Klaabu teise talle Avatari võttis Tuisu, Mona toidab üht oma kolmikutest Blanketti. Kahte suuremat talle Mona miskipärast ei tunnista. Hooajal kõige esimesena sündinud Mileedi on 3 kuud vana, tema söögu heina ning jõusööta.
Hallika närvisüsteem oli pärast rünnakut puhta rikkis. Tal vahepeal ikka väga tõsiselt kruvid logisesid, käitudes nagu sikk. Täitsa ootamatult võis ka rünnata ükskõik millist elusolendit. Hallika ja Öö said retsida, ent jäid elama, eakas kits Tillu hukkus. Tillu oli jõudnud vaid 8 päeva varem poegida, temast jäid maha 2 kena valget kitstalle Otilie ja Musisuu.
Oli just möödunud töine veebruar ja märts REL loendajana. See töö oli ülihuvitav ja tasus ennast juba kogemuste poolest kuhjaga ära! Teadnuks, et nii hästi ka makstakse, võinuks lasta end rohkemgi nöökida (aga nöökajaid oli väga üksikuid, ühe käe sõrmedel üles lugeda – paar meeleheitel koduperenaist, üks kohalik valvejoodik, ja üks huvitav omapärane onkel, kes süüdistas mind oma lapselapsele kuulunud siiami kassi varguses, ja siis veel üks onkel, kelle kasvatamata krantsi irevil koonu suunas närvigaasi sutsaka kõhklematult enesekaitseks lasin).
1. aprillil andiski kohe avalöögi Klaabu oma nelja tallega. Sealt edasi terve nädal, peaaegu iga päev said järjest kõik kitsed maha. Ainult Luige oma Suure- ja Väikse-Peetriga pisut hiljem. Luige poegiski napilt pärast penirünnakut. Kas ehmatus võis põhjustada, et üks loode arenes edasi ja kasvas ning teine jäi täpselt poole väiksemaks? Praeguseks ei saa enam suuruse vahest väga arugi, Väike- Peeter on väga tragilt järele kasvanud.
Lugesin välismaistelt saitidelt, et polegi nii haruldane, et sündivatest loodetest üks on normaalne ja teine samal ajal enneaegne. On väga tavaline, et enneaegsel (kuna silmad ja kopsud arenevad välja kõige viimasena), on probleemid silmade ja hingamisega. Põhjusi võib olla erinevaid ent suuremalt jaolt peab põhjuste väljaselgitamast alustama tiinele kitsele antavast sööda analüüsimisest.
Väike-Peeter oli küll igati väljaarenenud, ent lihtsalt selline... miniatuurne. Üks päris enneaegne on mul siin veel, esmapoeginud Tuija kolmiktall Tusapundar. Imekombel ta siiski elab, kuigi piirkonna vet viskas põgusa pilgu ja ütles, et sellega pole midagi teha.
Ei osanud eales ette kujutadagi, et seekordne tallekasvandus sedapidi kujuneb. Niisugused juhtumid õpetavad toime tulema ja lahendusi leidma. Võib natuke väita, et minu kitsekasvatusoskustes on toimunud hiiglaslik areng, seda eelkõige poegimise managemendi ja vastsündinud tallede eest hoolitsemise oskustes. Kohalikust vetist (ja teiste kitsekasvatajate kogemused näitavad, et nii mõnestki volitatud vetist terves Eestis) pole vajalikku tolku.
See on pikk nõme teema. Hetkel pean katkestama, sest äikesekõmin läheneb! Stepslid nüüd ruttu seinast, You know...
Jätkuvalt saab asjatundlikku abi kitsede teemal Ants Kuksilt ja Liilia Talilt, see on Rõõmu talu Kolski külas Karula kandis!
Ja KAPRAMASSAAZ! See väärib omaette kirjeldamist. Tänased kliendid said seda juba proovida!
Lõpetuseks üks nutikas vahtralüpsi putukavaba meetod:
See eurolaul on väga ilus, refrään kõlab nagu "Tsaar!" – järelehüüe mu hukkunud Tsaarile, väiksele kihnu jäärapoisile ja kõigile teistele:
No comments:
Post a Comment