"Minu koer läks Räpina, esitles end Täpina...", oli keegi kirjutatud suure toa tapeedile, kui siia tallu kolisime.
Poole ööni sahmerdamine vigla ja veeämbritega tingis selle, et pühapäeva hommikul sain mina silmad lahti alles 10.23. Seitse minutit väljasõiduni ei päästa enam midagi. Otsustasime ära talitada ja Inessaga Räpinasse koosolekule minna. Pesumasina varuosa ootas nii ehk naa äratoomist ja meie kandi ainus teadaolev pesumasinameister elabki justnimelt Räpinas – keegi härra Sala Hillard. Uskuge, mina ei ole seda nime välja mõelnud! Lugesin ise ka seda tema visiitkaardilt, juba kolmteist aastat tagasi, sel hetkel kui poest remondimehe kontaktid saime! Meil juhtus päris alguses nimelt selline lugu, et keegi ei tulnud selle peale, et enne pesuprogrammi käivitamist peaks eemaldama transpordikruvid. Pesumasin pesi pesu ja hüppas samal ajal nagu kits, aga mehed hoidsid teda lihtsalt jõuga kinni. Targem andiski järele...
Niisiis, Räpinasse! Auto läks käima kenasti, ehk on lootust möödaminnes ka pudulojuste ussirohi kohalikult vetilt kätte saada? Meil on sinnapoole suunda üliharva midagi asja, selline kõrvaline koht. Ainult möödunud suvel kui Võru tee remondis, sai pühapäeviti päris tihti kella kolmeks Räpinasse käidud.
Oli väike võimalus, et aegasid on muudetud ja nii oligi. Väravad kinni, ei hingelistki. Enamus Räpina kontakte on kinni teises telefonis, oodates Andrese juures tegemist. Kuigi, vähetõenäoline, et kitsepiimaga niisutatud telefon enam funkama hakkab. Oli kiire, mis parata – originaallutipudelit üles ei leitud, leidus vaid üks päris titapõlve aegne pooleldi lekkiv, kõik käis kiiruga mauhhti käekotti ja telefon kõige alumiseks, nõnda oligi tulemus käes...Just nagu pesumasinaga.
Ühe kontakti leidsin, aga seegi ei vastanud. Niisiis külastasime Räpina Maximat ja onu Hillardit, kes nägi täpipealt samasugune välja nagu 13 aastat tagasi. Sularahatehingud €16 mootori jublaka eest koos vahetusega ja suundusime tiiruga teiselt poolt uurima, ega ehk kell neli rahvas saali juurde ei kogune. Linn magas paksu lumeteki all, ühes kohas (Selveri lähedal) oleksin Fordiga napilt trepist alla sõitnud, et otseteed lõigata. Seepeale tuligi seinalekirjutatud luulerida meelde...
Hullemate seikluste ärahoidmiseks tagurdasin õigel ajal tuldud teed pidi siledamale lumepinnale tagasi.
Räpinaga on mul selline kummaline ainulaadne suhe olnud, et linna väiksusele vaatamata oli mul jupp aega nii, et vajalikke kohti, kuhu pidin minema, oskasin üles leida vaid teatud suunast lähenedes. Teiselt poolt tulles sattusin niivõrd segadusse, et ei saanud lõpuks enam aru, kus olen. Kas selline väikeste ühetaoliste tänavate rägastik või mis? Pole säherdust orienteerumise probleemi ei paksus laanes ega suurlinnades ette tulnud.
Kodune õhtupoolik kehakinnitusega kujunes väga loominguliseks. Kõigepealt kuumutasime Räpina Maximast ostetud alkoholivaba glögi, seejärel rändas ahju Rannamõisa broiler. Poes käisid miskipärast neelud hakkliha järele aga kui olin uurinud hakklihade täpsemat koostist – kas tegu puhta sea- veise- või mõne muu kohaliku looma lihaga, jäi silma riivama, et kõik saadaolevad hakklihamassid sisaldasid reeglina E621, kui mitte lausa E-kokteile! Olin siiani sinisilmselt arvanud, et hakklihades e-ained puuduvad!
Kana polnud täna hommikul ega mitu hommikut enne seda kaagutanud-munenud, küllap selletõttu oligi pisut soodsam. Aga maitses võrratult! A h j u k a r t u l i t e g a ! Pehme ja õrn, ka Simmo pistis ja isegi Inessa, kes esitleb end taimetoitlasena. Peab ometi sellisel külmal ajal perele keha kütmiseks toitu andma, mitte ainult loomadele!
Mõningase ponnistuse tulemusel sai Aivo pesumasina pumbale veel ühe uue, kulumata jublaka külge konstrueeritud ning testitud, hakkas toimima! Kuna viimasel ajal pump enam vett korralikult välja ei löönud, olime tasahilju hakanud ringi vaatama juba uue pilli järele. Hiljaaegu pidime välja vahetama elektripliidi, sellegi ekspluatatsiooni võtmine dateerus kolimiseaega. Seega võib nõustuda küll, et mõningane tõepõhi võib ehk ollagi all sel teoorial elu kulgemisest tsüklitena: et kui näiteks pere alustab elu, soetab enam-vähem toimiva kodutehnika, auto, muruniiduki jne jne, ning mingil hetkel kümmekonna aasta pärast hakkavad need kõik üheaegselt üles ütlema, siis see omakorda tingib vajaduse erakorralist lisaraha teenida? Võib-olla minna kuhugi kaugemale või kauemaks tööle? Tekivad lisapinged ja kõik muu sellega seoses?
Äh, hakkan juba küsimusi esitama nagu mõni kolumnist!
Poole ööni sahmerdamine vigla ja veeämbritega tingis selle, et pühapäeva hommikul sain mina silmad lahti alles 10.23. Seitse minutit väljasõiduni ei päästa enam midagi. Otsustasime ära talitada ja Inessaga Räpinasse koosolekule minna. Pesumasina varuosa ootas nii ehk naa äratoomist ja meie kandi ainus teadaolev pesumasinameister elabki justnimelt Räpinas – keegi härra Sala Hillard. Uskuge, mina ei ole seda nime välja mõelnud! Lugesin ise ka seda tema visiitkaardilt, juba kolmteist aastat tagasi, sel hetkel kui poest remondimehe kontaktid saime! Meil juhtus päris alguses nimelt selline lugu, et keegi ei tulnud selle peale, et enne pesuprogrammi käivitamist peaks eemaldama transpordikruvid. Pesumasin pesi pesu ja hüppas samal ajal nagu kits, aga mehed hoidsid teda lihtsalt jõuga kinni. Targem andiski järele...
Niisiis, Räpinasse! Auto läks käima kenasti, ehk on lootust möödaminnes ka pudulojuste ussirohi kohalikult vetilt kätte saada? Meil on sinnapoole suunda üliharva midagi asja, selline kõrvaline koht. Ainult möödunud suvel kui Võru tee remondis, sai pühapäeviti päris tihti kella kolmeks Räpinasse käidud.
Oli väike võimalus, et aegasid on muudetud ja nii oligi. Väravad kinni, ei hingelistki. Enamus Räpina kontakte on kinni teises telefonis, oodates Andrese juures tegemist. Kuigi, vähetõenäoline, et kitsepiimaga niisutatud telefon enam funkama hakkab. Oli kiire, mis parata – originaallutipudelit üles ei leitud, leidus vaid üks päris titapõlve aegne pooleldi lekkiv, kõik käis kiiruga mauhhti käekotti ja telefon kõige alumiseks, nõnda oligi tulemus käes...Just nagu pesumasinaga.
Ühe kontakti leidsin, aga seegi ei vastanud. Niisiis külastasime Räpina Maximat ja onu Hillardit, kes nägi täpipealt samasugune välja nagu 13 aastat tagasi. Sularahatehingud €16 mootori jublaka eest koos vahetusega ja suundusime tiiruga teiselt poolt uurima, ega ehk kell neli rahvas saali juurde ei kogune. Linn magas paksu lumeteki all, ühes kohas (Selveri lähedal) oleksin Fordiga napilt trepist alla sõitnud, et otseteed lõigata. Seepeale tuligi seinalekirjutatud luulerida meelde...
Hullemate seikluste ärahoidmiseks tagurdasin õigel ajal tuldud teed pidi siledamale lumepinnale tagasi.
Räpinaga on mul selline kummaline ainulaadne suhe olnud, et linna väiksusele vaatamata oli mul jupp aega nii, et vajalikke kohti, kuhu pidin minema, oskasin üles leida vaid teatud suunast lähenedes. Teiselt poolt tulles sattusin niivõrd segadusse, et ei saanud lõpuks enam aru, kus olen. Kas selline väikeste ühetaoliste tänavate rägastik või mis? Pole säherdust orienteerumise probleemi ei paksus laanes ega suurlinnades ette tulnud.
Kodune õhtupoolik kehakinnitusega kujunes väga loominguliseks. Kõigepealt kuumutasime Räpina Maximast ostetud alkoholivaba glögi, seejärel rändas ahju Rannamõisa broiler. Poes käisid miskipärast neelud hakkliha järele aga kui olin uurinud hakklihade täpsemat koostist – kas tegu puhta sea- veise- või mõne muu kohaliku looma lihaga, jäi silma riivama, et kõik saadaolevad hakklihamassid sisaldasid reeglina E621, kui mitte lausa E-kokteile! Olin siiani sinisilmselt arvanud, et hakklihades e-ained puuduvad!
Kana polnud täna hommikul ega mitu hommikut enne seda kaagutanud-munenud, küllap selletõttu oligi pisut soodsam. Aga maitses võrratult! A h j u k a r t u l i t e g a ! Pehme ja õrn, ka Simmo pistis ja isegi Inessa, kes esitleb end taimetoitlasena. Peab ometi sellisel külmal ajal perele keha kütmiseks toitu andma, mitte ainult loomadele!
Mõningase ponnistuse tulemusel sai Aivo pesumasina pumbale veel ühe uue, kulumata jublaka külge konstrueeritud ning testitud, hakkas toimima! Kuna viimasel ajal pump enam vett korralikult välja ei löönud, olime tasahilju hakanud ringi vaatama juba uue pilli järele. Hiljaaegu pidime välja vahetama elektripliidi, sellegi ekspluatatsiooni võtmine dateerus kolimiseaega. Seega võib nõustuda küll, et mõningane tõepõhi võib ehk ollagi all sel teoorial elu kulgemisest tsüklitena: et kui näiteks pere alustab elu, soetab enam-vähem toimiva kodutehnika, auto, muruniiduki jne jne, ning mingil hetkel kümmekonna aasta pärast hakkavad need kõik üheaegselt üles ütlema, siis see omakorda tingib vajaduse erakorralist lisaraha teenida? Võib-olla minna kuhugi kaugemale või kauemaks tööle? Tekivad lisapinged ja kõik muu sellega seoses?
Äh, hakkan juba küsimusi esitama nagu mõni kolumnist!
No comments:
Post a Comment