27 January 2012

Kloonid

Ma ei suuda seda enam endale hoida, ei suuda!
Uskumatu, kui palju saab üks loom olla sama tegu ja nägu teisega, kes ammu enam ei krõmpsuta, ei mäletse...Kõigepealt Arno fenomen Soomes- teisel komandeeringureisil peenesse renditalli pööritasin üllatusest silmi kui saleda musta Essi asemel vaatas mulle boksis vastu Arno mis Arno: sama tegu, sama nägu, sama eakas ja jümikas. Kui poleks oma silmaga näinud vana tubli ruuna viimaseid hingetõmbeid, võinuks arvata, et keegi ablas hobuseärikas on Arno Soome parseldanud.
Ja nüüd siis värskelt täpselt sama kogemus jääradega. Käesoleval juhul on küll klaar, et omavahel on neil sugulus. Tegu ju algselt Johannes Nirgi karjast pärit semudega. Mina ostsin samast karjast kolm ägedat selli, kellest kahjuks kahega läks eelmise aasta jooksul halvasti ja alles on jäänud vaid Säm. Salim vigastas suhete klaarimise käigus sarve ja Simsalabimi surm oli üldse kõige lollakam juhtum (kui märasälg  Hiawatha lugu välja arvata). Ühesõnaga, lõas või kinniseotud noorloomadega peab väga ettevaatlik olema.
Aga see selleks. Loomi pidades peab alati arvestama võimalusega- kui on laudas, on ka lauda taga. Kes südantmurdvaid olukordi tahab vältida, on tervislikum loomi üldse mitte pidada.
Niisiis on mul taas laudas tore must kongusninaline peenejalgne nohisev kihnu jäär. Nimi Kusti. Eilne minek üle Kanepi- Otepää- Rõngu- Leie, jääroopais ja konarustes teed pidi jäägu viimaseks! Talvisel ajal peab kasutama ikka magistraaltrasse. Me arvasime, et on just parem minna, lobjakat ja soola pole. Aga taguots kippus vibama.  Kõik üleelamised kompenseeris pererahva külalislahkus ning õdus keskustelu "Kaunima kodu" konkursil paaril korral kolmandaks jäänud kodus. Ilm oli külm ja roosid lume all ent oli lihtsalt tore suhelda teiste loomakasvatajatega. Ah jah, samal ajal toimus Tartus päev hobusekasvatatele, kuhu me ei jõudnud.
Ühtlasi saime eile ja täna müüa väiksemaks oma kääbuskitsede populatsiooni. Ära osteti Armani,Karamell oma sikktallega ja Mäks.
Tulvil emotsioonidest,  talitasin ringreisi päeval koju jõudes kuni väsimusest tuikumiseni. Aivo tassib küll heinad hobustele, ent mina korraldasin laudas kohti ümber, söötsin- jootsin pudulojuseid, lõpuks vinnasin hobustele 13 ämbritäit vett. Samal ajal võtsin mõtteis hoogu Kusti hiigelkasukale kääridega kallale minna. Pool viis vastu hommikut sain viimaks jäära villakust eraldatud ja tuppa. Samumeie, oli vast vill! Uskumatu, et nii pikas villas ei pesitsenud ühtegi kaasreisijat! Vähemalt süda ses osas rahul, sain mõnusalt aromaatset teed nautida, sirvida ei tea kust söögilauale ilmunud värsket "Uma lehte",  muheleda südamest seekordset Ruitlase Olavi juttu Vagla Marsi pääle! ,  kihnuvillased sokid jalga ajada ja unne vajuda.
Kihnuvillased heegeldatud sokid, millega lubasin lauta minna...eee, ma vist ikkagi ei raatsi laudas neid lörtsida. Tegutsedes käib veri niikuinii ringi, kõlbab miskit kehvemat küll. Parimat külmetavate jalgade soojas hoidmiseks pole lihtsalt võimalik leida.Need sokid oli mu unistus umbes poolteist aastat tagasi, täitumine tuli väga kiiresti! See lause oli kirjas vist Jari Sarasvuo"Sisemises sangaris":  Olge ettevaatlikud oma unistustega sest need täituvad!
Foto NAGI's: Simsalabim/KustiFoto NAGI's: Arno/Virkoposti




Nüüd aga tuleb tõeline pommuudis:  "Listen Very Carefully, I Shall Say This Only Once"!

Mind kutsuti üle pika aja kohtamisele!!! Jaa! Maanteeameti kõrgem ülemus isiklikult helistas, kui laudas kitsekesi nunnutasin! Ühesõnaga, serverid olla läinud väljavahetamisele ja seoses sellega kaotsi ka vastus minu küsimusele. Sestap olen oodatud audientsile mulle sobival ajal...Tundub, et rohkemat kirjavahetusest teeviida mahavõtu teemal ei pea avalikustama...Põnevam kui teises maailmasõjas:


No comments:

Post a Comment