06 April 2011

Mud+Snow periood

Käes on see aeg, mida elavalt kirjeldab Runnel oma luuletuses "Põrsapõli": "Mudamere ääres, porikalda peal...jne"  Ei- ei, sigu pole me talu loomade kirevasse nimistusse lisanud! Jutt käib maakamarat katvast läbimatust seisundist. Normaalse lumega aastatel on ta kestnud nädala jagu, näis kas seekord pikemalt?
Üllataval kombel sai Ford üleeile Võrus ülevaatuselt läbi ning eile käisime koguni Viljandis. Mitte kutsika järel (kardan tõesti parvoviirust nii hirmsasti) vaid veel üht vokki ja jalgratast toomas, € 10 tk. Aivo "Soovist" oli leidnud. Inessa ratas oli nüüdseks täiesti logu ning alati võib majapidamises mõni vokk tagavaraks olla. Tuhlasime veel kuulutustes ringi, sest  tiba nadi olnuks vaid paari asja pärast ~250 km maha sõita. Leidsime siis veel Roaldi jaoks soodsalt riideid Viiratsis. Kahjuks või õnneks mitte ühtegi sobivat looma. Looma all mõtlen loomulikult karjakoera või kitse. Kuigi mul polekski olnud südant panna järjekordset pabulalaskjat puhtakskraamitud autosse- mille eest tänu mu armsale abikaasale, kes mitte ainult ei külitanud nädal aega auto all remonti teha, vaid lisaks tõmbas tolmukotti kokku kõik aja jooksul peituveerenud rosinad.
Päris ehtsa borderkolli kutsika suhtes on mul niikuinii juba alanud läbirääkimised Sireli talu peremehega. Olen näinud talu vaimustavaid koeri videos ning taas väga elevil!
Elevusttekitavat veel seda, et Szüszi (kole ja must kui öö) osteti ära ning tume utt Trinity tõi jäärtall Tuisu ilmale. Kord peale südaööd lauta minnes leidsin eest üsna mahajahtunud valge tallehakatise. Imeda ega jalgu alla võtta ta ei jaksanud. Õnneks oli õhtul veel kõvasti katelt köetud, asetasin väiksekese katlale ajalehe peale soojenema ning tõmbasin ute käest pudelitäie ternespiima. Nüüd ruttu vaheldumisi piima jootma ning villa kuivaks masseerima! Talleke vappus värinais ent hommikuks olid jalad all ning nõudis keset kööki määgides süüa. Mõned korrad veel köögis ööbimist, seejärel tundus juba piisavalt tugev, et emmega täiesti kokku jätta.
Viljandi- reisil oli huvitav jälgida, kuidas mujal kevad saabunud. Nägime hoogsalt vulisevaid kraave ning paari veega ümbritsetud majapidamist. Kõige õigem olnuks kanuu katusele kinnitada ning ühtlasi Soomaa viiendat aastaaega kaema minna.
Hetkel sajab meil siin päris kõvasti vihma. Kui nii edasi, pakub ka Võhandu piisavalt põnevust. Tore, et lambad lauta lasin! Nii tallekesed kui pügatud jäärad vajavad ju rohkem tähelepanu, et ei külmetuks. Nädalavahetuse soe oli tore mööduv nähtus. Täna, kõige vihmasemal päeval saabus me põllule vana tuttav sookurepaar.
Olen siin varem maininud metsalankide puhtaksraiumist. Koos värske väimehe (muide, ainuke senistest kandidaatidest, kes esmakohtumisel ulatanud koos lilledega ka "Vana Tallinna!") ja kahe tütrega tegime ükspäev kahetunnise ratsaretke. Tahtsin ühtlasi uurida, kus oleks edaspidi võimalik matkata. Paaril korral olin juba soovijatele lihtsalt ära öelnud libedaohu ja läbimatu lume tõttu. Sel päevalgi ulatusid hanged veel mõnes kohas hobuse kõhu alla. Valisin marsruudiks suuna üle soo ringiga Paidrani ja tõsiselt kahju, et fotoaparaati kaasas polnud! Seda see mürin siis tähendaski- ümbrus oli tundmatuseni pahupidi keeratud ja lage, silma järgi 200 meetri laiune riba! Rada, millel võisin kottpimedas kindla käega hobust läbi juhtida, kaunistasid laiad väljaveo jäljed. Peenemast võsast oli traktor lihtsalt üle veerenud. Jälle üks koht, kuhu kitsedega võrseid nosima tulla.
Kadunud metsa mälestuseks üks ilus kurb laul:

Ja siis see hale Tuisupilt. Raielangi jäädvustan kindlasti esimesel võimalusel.
Foto NAGI's: Tuisk sünniööl

5 comments:

  1. Päris ehtsad ja tõutunnistusega borderkolli kutsikad on pakkuda ka Jaani talus. Hetkel on saadaval 2 emast. Kutsikatel on tehtud kõik vajalikud vaktsineerimised, samuti silmauuringud. Kui huvi, siis rohkema teavet meie blogist või tel.5218299 Julika Roos.
    Korraldame ka kolmandat aastat järjest karjakoerte koolitusi. Asume Pärnumaal, kasvatame lambaid ja kitsi ja borderkollisid :)

    Head,
    Julika
    Jaani talu perenaine

    ReplyDelete
  2. Heh, kniksuga tänud :-) Olen juba ammu Teie kutsasid tähele pannud, paraku jäävad minule kättesaamatuks.Peaks siis üsna mitmele lambale- kitsele ennem ostja leidma...Ja emane rottweiler ees, siia saab vaid poisi juurde võtta.

    ReplyDelete
  3. Emasel borderil jätkub südikust samavõrd kui isaselgi :) Poisid jäävad enda karja õppima ja tööd tegema, üks isane tuleb müüki väljaõppinud karjakoerana. Kuid temal on siis hind ka juba sootuks teine...
    Hinna osas paraku tõesti ei suuda konkureerida tõutunnistuseta ja uuringute-vaktsineerimata kutsikate müüjatega, ja siin me hinnaalandust omale lubada ei saa.
    Küll aga pakume tõsistele meie kutsikate soovijatele paindlikku maksuaega :)
    Igatahes olete oma tulevase karjakoeraga alati oodatud Jaani tallu karjatamise koolitustele!

    ReplyDelete
  4. Meiegi tubli border on Sireli talust ja on kõigi pereliimete ja külaliste südame võitnud oma rõõmsameelsusega....ja energiat jägub tal rohkem kui küllaga...:D

    ReplyDelete
  5. Just, arusaadav Julika! Eks kõikide tõupuhaste loomade aretus nõuab vaidlematult ressurssi.
    Kaire-> täpselt Sinu blogi kaudu avastasin ühel päeval, et oot- oot-oot...aga see koer, kelle jaoks mul varem silmigi polnud, on ju kolli! Ja õnneks viitsid Sa alati märksõnad juurde panna, seega läksin "ajas tagasi" ja jõudsin õige videoni ka :-)

    ReplyDelete