23 September 2010

Sügis astub, värvid käes!

Tegelikult on ka sügis oma sürreaalsuses täiesti talutav aastaaeg. Nõuab lihtsalt kohanemist, et hommikul otse voodist välja hüpates ei piisa enam bikiinidest ja et vahest lausa ladistab või udutab ja millal see lõpeb, keegi ei tea. Veab, kui enne suuri temperatuurikõikumisi jõuab korraliku hambaarsti juures hambad üle kontrollida, pole vähemalt seda valu. Tuttava soovituse peale olen juba aastaid väga rahul Marju Huuse tööga, julgen soovitada! Lisaks erialasele professionaalsusele väga meeldiva suhtumisega, imestan miks mul varem pole tulnud pähe nii toredat inimest mainida. Peangi peast läbi hekseldama kõik meeldivad teenindushetked ning kujundama rubriigi à la "Kiitustväärt" vm. sest näiteks on mul ka väga tore raamatupidaja Kaie Mandel ja esimese hooga meenuvad veel Ponimaalased Tootsid, kelle juures Rate.ee käima peale sai...Milline üliülihuvitav ja põhjalik koduleht, lausa kunstiteos! Praegu just avastasin ise ka!

Viimasel ajal on juhtunud taas öö ja päeva äravahetamist, mis võib tuleneda keha nõrku kohti kompavast viirusest. ikkagi on ajuti tunda kerget pearinglust- justkui veini lõnksanud olek. Kolistasin siis lüpsiasjadega kella 00.50 paiku kitsede juurde, kõrv lukus- mis pidi kah sümptom olema. Püssipaugud teisel pool metsa kuulsin ikkagi ära. Salakütiraisad vist. Kes see paugutab kesknädalal südaöö paiku?

Ööd ja päeva vahetasin viimati raseduse ajal, eriti lõpukuudel...

On mõningaid boonuseid, mis sügisese aastaaja üleelatavaks teeb: näiteks pole hädavajadust tingimata jälle linna poodi minna, ikka leidub sügisande, mida sahvris/keldris leiduva varuga kombineerida. Sügisandidena pean silmas eelkõige seeni aga ka naturaalmajanduse käigus juustu vastu vahetatud juurika- jm. kraami. Torudest läbilastud piima hind vurtsas üles justkui aktsia, no las aga käia! Nagu täna hommikuterevisioonis mainiti, toimib maal nii mõneski kohas naturaalmajandus. Mis on väga tore. Kuni majapidamises on piim ja - saadused, munad ning aeg- ajalt liha, jaksab õli, suhkru, ning kohvi poest kõrvale osta ja loomadele Anu aidast lisasöödad muretseda. Kiikasin varusid- meil on järgi veel 50 kilo nisujahu, 12 kilo kaerahelbeid ning 15 pakki pikki nuudleid, kergema blokaadi elaksime üle.

Selline enneolematu lugu juhtus ka, et sain tudile minna justkui radiaatori kõrvale- Aivol tõusis õhtul palavik. Ja siis ta mainiski kõrva lukkuminemist. Tal kulus pea terve päev kettide ülevaatuseks ja remondiks ning uute kokkujakkamiseks. Sest Janno juures on tohutud heinamaad, millele nii kähku aeda ümber tõmmata ei jaksa ja kas ongi mõtet? Järgmisel aastal ei tea iial ette, mis neil taluga saab. Otsustasime kiirelt need üksjagu põlde hobustega üle ketitada. Enamus on õppinud ketis olema, ainult Dimeeri jätsime koplisse, seal nii puhas golfiplats veel pole. Kuid nad on kaheksakesi suure töö ära küll teinud, pole nädalatki möödas!

Nagu täna taas uudisest selgus, tuleb lähiajal kiiresti perearsti visiidile tõtata aga mitte ringlevate sügisviiruste tõttu, vaid infopäringu abil internetis tegin kindlaks, et mul üleüldse puudub kehtiv tervisetõend!

Haigeksjäämise vältimiseks sai üldse pisut tubasem oldud ja netis tuhlatud, TV taustaks. Juba ammu oli Terevisioonist kõrva jäänud Presidendi sõnavõistlus, nüüd kordas Kanal 2 uudises üle ja uurisin põhjalikumalt. Mulle iseenesest meeldivad võõrsõnad, saab lühidalt ja tabavalt väljenduda. Arvan, et nimistust suudaksin miskit välja mõelda „humanitaarabi“ ja „kolmanda sektori“ ning „infrastruktuuri“ kohta. „Direktiiv“ ehk suunis pidi juba olemas olema ja kõlab suupäraselt.

Valmistasin lõpuks elus esmakordselt sõira- "Sõida maale!" saatelõigu järgi , suure üllatusena avastasin saate videod arhiivina puha üleval, sõiralugu algab 18,44- ndal minutil. Sõira mekk on lapsepõlvest tuttav, meenus kohe esimese lusikatäiega: naabri- Linda ja keegi memm veel vist keetis seda kokku, kuid tollest ajast alates hakkasin vihkama köömneid- olgu juustu, leiva või mille iganes sees ja pisut umbsekstambitud kõrvalmaigu mälestus ka. Seetõttu olin siiani vältinud sõira valmistamist. Tänane sõir sai suurepärane. Oleks võinud ehk kuivatatud tilli lisada, aga niisamagi maitses, eriti Inessale, kel ilmselt laabi vastu allergia ja juustu süüa ei saa.

Homme, kui pea liigselt ei ringle, viin paari kohta külakosti ja vahetan Minnit.

No comments:

Post a Comment