13 July 2010

22. pulma- aastapäev piimavannis.

Milline mõnus suplus täna Paidra järves härra presidendi maja juures privaatrannas! Mmmmm! Isegi minu- külmavarese jaoks oli vesi piisavalt soe. Laenasin vaheldumisi ühelt lapselt lestasid, seejärel teiselt maski ning mulistasin naudinguga supisoojais voogudes heinateo pepredest vabanedes. Lihtsalt kordumatu elamus. Mitte eales pole lained emmanud nii kutsuvalt, lausa kahju autosse tagasi minna.
Viimane olemasolev hein sai täna küüni. Loomulikult tuleb vaadata, kuskohast juurde saab niita või vedada. Heal juhul pool vajalikust olemas. Kuna sel aastal algas heinategu ebaharilikult vara- juba juunis ja käis kiirelt, loodan augustis teisele niitele. Oras on mõnes kohas juba päris lopsakas.
Üldse võib viimaseid nädalaid pidada väga edukaks. Kõigepealt sain õigeaegselt esitatud aastaaruande! Mahtusin nende õnnelike 60 % hulka. ID- kaart jäi leidmata ja uus veel tegemata, seepärast tuli nuputada, kuidas aruanne skaneerida. Lõpuks tuli katsetada lihtsalt Andra digikaga pildistamist, saadud fotode mahu vähendamist ja wordis ühe lahmaka pdf- i loomist. Milline rõõm, nad aktsepteerisid seda! Üht lehte pidin küll lausa 10- 20 korda ümber pildistama, enne kui ise rahule võisin jääda. Miskipärast kippus uduseks jääma. Oli tore üle pika aja noori võõrustada, kõik köögis ümber laua mu võrratuid suuri küpsetuspulbri ja kitsepiima lisandiga pannkooke oodates.
1. juulil toimus palju olulisi sündmusi, mida juba laialdaselt kajastatud. Meie jaoks tähelepanuväärseim me XXII pulma-aastapäev. Kiire oli ja õigel päeval vist mahti ei saanudki, ent väikse tagasihoidliku õhtusöögi ning tordiga sai seda saavutust ikkagi meenutatud. Lapsed õnnestus saata Tallinna kolmepäevasele vaimsele pidusöögile ning tädi Nele juurde öömajale. Ise me ei saanud minna, sest keegi pidi kitsi lüpsma. Aivo vanemad sattusid nendeks päevadeks külla, oli jälle tore lihtsalt koos lauas istuda.
Peale rohke heinateo olen tegelenud sama rohkelt ka juustuteo ja öömatkadega. Linnaskäiguta päevad ongi näinud välja enam- vähem ühtemoodi: hommikukohv voodisse... päevatekst... kitsed lauta ja lüpsma...soojale piimale kohe laap sisse ja juustuvormi...päiksevõtt pooluneldes rõdul...leitsaku taandudes kitsed karjamaale...hobuste juurde saduldama ja olenevalt selle päeva külaliste arvust matkad südaööni välja. Sööma satun siis, kui mõne külalisega lisaks veel mingeid asju ajada või soov juustu osta. On olnud hästi tore ja lõbus, kuigi uneaeg nii piiratud. Mõnikord teine lüps 2-3 paiku öösel. Kuid väsimust justkui polegi! On võrratud ööd, jaaniussid säramas. Inessa hüüatas, et see on nagu jaanimets!
Üle pika aja Pöörisega ratsutamine on tõeline nauding. Suur jõuline hobune, vist veelgi kasvanud. Mitmed korrad Viivikaga sõitmisele tuntav kontrast.
On kummaline aeg- kitsed kesk suve laudas justkui südatalvel. Teisiti paraku ei saa, parmud imeks verest nad tühjaks. Ketti käib vaid Mona, kuna tema eestvedamisel avastati juba Mae aiamaa. Ühel hommikul jäin olude sunnil Mona äratoomisega hiljemaks, siis pidin päikseuimas kitse korraks naabrinaise tiiki kastma. Muidu poleks vist koju jaksanud taaruda. Jahedas laudas taastus peagi.
Olen uhke oma lauda üle, mida piimatootmisruumina püüan enamasti hoida piinlikult puhtana. Puhtamana kui oma elamist.
Lõpuks sai ära proovitud soe vadakuvann. Kõigepealt Inessa, seejärel ma ise. Kümmeldud vedeliku larpisid heal meelel sisse Cora, Mona, Liisa ning Kill U. Ülejäänud loomadele ei maitse ka läbikümblemata vadak teps mitte.
Piimavadakuvanni kui eksklusiivset nähtust tuleks hakata ka mõnele valitud külalisele välja pakkuma.

No comments:

Post a Comment