Madalrõhkkondlik unisus murrab poolest päevast maha, õnneks ei uputa.

Hommik hakkab hooga pihta. Nooruke Viibeke on mul nüüd endiselt parim piimaandja ja tema annaks veel poole rohkemgi, kui ei laseks oma mullusuvist tallekest Vihmapisarat tissi sööma. Mitmendat korda poegijad juba teavad peale kolmandat kuud eest põgeneda, ent noored on tihti rumalad. Öösel saan nad eraldada ja siis tõmban hommikul korralikult notsiku täis, ent päeval on mõlemad karjamaal lahti. Otsustasin selle piimavarga ketti panna, millest ilmselt on vähe kasu kuna Viibeke tiirles kaastundlikult ümber hädaldava tütrekese ja pakkus ikka lohutuseks piima. Oeh, õhtul lähen katsun. Kui udar tühi, tuleb midagi tõhusamat välja mõelda. Üldse tuleb ajud tööle panna, sest helistati täna Võrokeelse laulupeo toimkonnast sooviga meie hobuseid vankritega rongkäigule saada. See on tohutu ettevõtmine ja logistika ning ma pole üldse kindel, kas võtta niisugust peavalu- ülesannet. Välja oleks panna 17- aastased Haidar ja Juku. Juku sai just täna värgitud. Tema tõmbasime pukki, kuid Prii tegime niisama käe vahel ära. Käe vahel tegemine tähendab- mina hoidsin jalga ja Aivo laskis kiirelt tangidel käia. Sest lõpptiine Prii puhul on oluline arvestada, pukis rabeldes võiks ta endale või varsale häda teha. Lootsin ära teha ka Purgaa (ja seega saaks pooled tehtuks) ent õhurõhk langes üha, väheke hüssütas vihmagi. Käisin ülesoo sikkude juures ning olin juba omadega nii läbi , et me ei viitsinud isegi trenni minna. Roald oli terve päeva virilavõitu. Tööbüroo külastuse lükkasime samuti homse peale. Sašlõkiliha ootab keldris tegemist...Lapsed ootavad juhatamist...Kui ise ei tee, ei tule ka keegi teine seda tegema. Normid on igal tasandil niivõrd lõdvaks lastud- kui lubada asjadel triivida nii kuis kulgema juhtub, on- enne kui veel arugi saad, võtnud elamises platsi suitsunurk, napsuvõtmispunker ja hoorapesa...Ja lapsevanemad vaadaku armastusega pealt! Masendav, ilmselt see väsitabki rohkem kui madalrõhkkond või töö. Hobuste pidamise/kasvatamise teemal pole samuti mõtet igaühega väitlema laskuda, selleski rubriigis on rohkelt igasuguseid "spetsialiste".

Otsisin täna pingsalt brošüüri küpsuskirjandite teemadega, olen vist remondi käigus kuhugi kasti pakkinud. Sel laupäeval taas kuum teema. Olen hoolega üles kirjutanud kõik iga-aastased teemad alates aastast, mil ise abuturient olin. Leidsin siit blogimaailmast teemad vaid alates 1996. Püüan homme leida vanemaid- hea läbilõige ühiskonna teemadest läbi aja.

Rõõmu teeb, et mu omad kiitsakad ja pikakarvalised kitsed on siiski etemad piimaloomad kui juurdetoodud suured jurakad, kes on küll jah, ahtrad. Isegi teine noor, Lumelörts, hakkab 4- kuise Roaldi jaoks iga päevaga aina rohkem piima andma. Lisan igaks juhuks, et lapse isiklik füsioterapeut on kitsepiima andmise nõnda pisikesele heaks kiitnud.

Nii, sadama hakkas, pilte lisan hiljem. Nüüd kohe kitsede juurde.

***

Kaevuri pealamp, kummimantel ja pikad ratsasaapad on tõestatult asendamatud aksessuaarid. Vihma tuleb praegu üha kõvemini, Tartule suur oht uputuseks. Ei tea, kas Võhandu tase ka uuesti tõuseb? Pole varem jõehuviline olnud ega oska prognoosida. Tahaks küll uuesti mõne kanuutripi teha.

Täna oli palju negatiivseid noote; lõpetuseks üks nali pealinlaste kohta, mis netis ringleb:

Küsimus: kuhu soovitate 5 kuusega Tallinnas ujumise tundi minna. Sobiks kesklinna või Pirita kandis.

Vastus: soovitan pirita rannas mõni eraldatud koht otsida sest 5 kuuske on ju päris suured ja inimesed vaatavad imelikult kui sa neid vette tirima hakkad.