06 December 2010

Küüned kõrva ja torrentid laadima!

Selline kahtlane haigeksjäämise tunne oli, tänu millele eelmise nädala algul sai arvuti ees tehtud tutvust torrentidega. Võimalik, et üsna eelviimase inimesena arvutimaailmas aga varem polnud ju vajadust. Pole väga kindel, kas õnnestub Lääne- euroopa kaart Tom- tom XL One SD- kaardile saada. Igaks juhuks on juba äia käest laenatud analoogne ja legaalne seade, kus kaart täiesti sees. Tuli vahepeal ikkagi meelde, et olime selle ise suure raha eest soetanud ning seejärel papale maha müünud. Kes siis teadis kontrollida, et see teine, pandimajast ostetud seade sisaldab vaid ida- euroopa kaarti? Üllatus tuli ilmsiks alles Helsingis...
Torrenti jätsin samuti igaks juhuks laadima.
Sain just enne lauta talitama minekut kergendatult ohata, et küll on hea- pole kusagile sõitmist, kui avastasin, et Mona indleb. Viru Valge tundus kah paari päeva eest kahtlane, kuid siis sain mõelda, et ehk on see noorik kahesooline ehk Ottotriin. Tema kaksikõde Piña Colada näiteks oli.
Seega- tähtsa Kuigatsi saksa tädi U.W. sikk Jaschka teeb oma tööd poolikult?
Sellest avastusest sai alguse sündmuste ahel, mida alles nüüd on aega kirjeldada. Olin hoidnud kuulutuste rubriikidel silma peal ning esialgu sealt kõrva taha sorteerinud tasuta kameruni kääbuskitsede pere ning ühe sikumüügi kuulutuse. Silviaga pidime samuti lambaid- kitsi vahetama. Niisiis, piisavalt suur koosseis koos, asusime teele. Milleks ühe eluka pärast seigelda, Põhja- Eestis pealegi lumeuputus. Sellel ööl sõitsime maha 770 km, kokku 16 h. Järva- Madisel kostitas meid Silvia ning näitas ette ketramist. Minnes reisisid mahtuniversaali pagasiruumis kaasa Viibeke, Pigipiiga ja Täpiliis. Panime nad Järva- Madisel maha. Siit tühjalt edasi Kiili, Saustinõmme külasse, kolm kääbuskitse peale. Siit edasi Nõva kanti Variku külla, kaks hiiglaslikku sikku peale. NB! Üks suurte sarvedega! Kogu seltskonnaga tagasi Silvia juurde Järva- Madisele, kolm maalamba utte veel lisaks. Seejärel kaheksa loomaga koju tagasi.
Jüri viaduktil, kui mööduv veok lahtist lund keerutas nii, et nähtavust üldse polnud, tekkis küll õudne tunne. Milleks ma küll niimoodi riskin?
Sellise pingutuse peale hakkas köha- nohu võimust võtma, paar ööd tuli magada küüslauguküüntega kõrvas. Ma ei mäletagi, kuidas ma selle peale tulin, kuid see on üks ainus tõhus moodus tõbi võita. Kui tõvejuttu juba netis hoogsamalt ringles, leidsin ühe artikli kommentaariumist kellegi Lillekese kommi täpselt minu meetodi kirjeldusega. Ja soolalahus mõistagi ka ja nagu mainitud- õiges vahekorras veega, mida muudmoodi üsna raske saavutada kui vaid kasutadeski merevett. Meie tassisime Egiptuse- reisile minnes joomiseks kaasa kaevuvett, täitsime tühja taara mereveega ning seda nüüd veel jätkub, mida kuristada. Võtab kurguvalu ära. Tookord kevadel minnes olime kõik kolmekesi pooleldi ilma hääleta, vaid soe kliima (+30 C!) ja merevesi tõid tervise tagasi. Tookord veel hairünnakutest kuulda polnud, Inessa nägi ülevalt kaldarinnatiselt vaid moreeni.
Pisik sai ilmselt alguse Inessa klassiekskursioonist Pärnu veeparki. Ma pole kunagi neid talviseid vee- ekskursioone mõistlikuks pidanud.. Kuigi Inessa ise kaasas ei käinud, oli tõbiseid kuuldavasti tekkinud.
Tõbi või mitte, laudas tuli ikka käia. Küll sai loomi sätitud nii ja naa, enne kui omavahel sobitusid. Suured sikud tuli igal juhul lõõga panna, samuti Mona ja Lumikelluke. Siis veel Möki. Ja väike kameruni poeg, sest see kippus peagi poegivalt emmelt piima varastama aga tema isa  Mäks jällegi kippus poega ahistama. Üldse on kääbus sikk olemise järgi väga kõva tegija- eriti kui kõrvalsulus mõni noor kits indleb. Turtsumist ja plärtsumist kostab igast nurgast. Päeval käivad õue kihnu jäärad koos emaste kitsedega. Pisikese jäära pügasin ikkagi ära ning õmblesin tema jaoks silmade värviga sobiva helesinise vesti. Kuna jäärad on pärit mahetalust ja üsna arvatavasti parasiidid tõrjumata, hakkas pisi- Simsalabimil lausa turjalt villa välja langema. Samuti tundsin pärast pikemat jäära käitlemist, et mul siblivad kah mingid putukad juustes. Plaaniväliselt pesin pead, seejärel keerasin infrapunakoolutajaga kiharad läbi. Nüüd on peas vaikus.
Täna võtsime käsile ning süstisime Bimectiniga kogu karja, välja arvatud lüpsikitsed ning kihnu uted. Kuu aja pärast kordan kuuri juba kõigile. Lisandus veel tasuta noorkitsi ju Pärnumaalt. Leidsin neile ilmast ja karvavärvist inspireerituna kohe nimed: Tuisu, Tuija, Nedre. Oli veel neljas, pisike nudike, ent me ei tea, mis temaga poolel teel juhtus. Kas ta sai šoki, naabrilt sarvega või midagi muud? Esmakordselt nende aastate jooksul juhtus, et loom ei jõudnud elusalt koju.
On toimunud huvitav asi- mulle on alles jäänud vaid kolm värvilist kitse, ülejäänud puha valged! Kameruni kääbuseid ma ei arvesta, need on omaette sort. Emane, Olja näib välja nagu merisiga.
Mul pole midagi lumivalgete kitsede vastu, valged kitsed leiabki hämaral aasal palju paremini üles. Musta Szüszit, koledat kui öö, keegi niikuinii ei taha; Kirjud Hallika ja Gehenna on liiga head, et müüa.
Foto NAGI's: Tuisu & Tuija koos jääradega Foto NAGI's: Selline nähtavus! Foto NAGI's: Õuemõnud4

5 comments:

  1. Peaks mainima, et mahekari ei tähenda mitteüksraas seda , et lambad( loomad) peaksid olema ilma parasiiditõrjeta ja kõik looduslik, mis maailmas on võiks nii looma sees, kui väljas rõõmuga elutseda Minu põhimõte on näiteks selline, et ilma (sise)parasiidita karja ei ole olemas ja meie peame olema need , kes seisavad selle hea eest, et saaks paar korda aastas tehtud tõrje, et vähendada loomade kooselu nende rõvedate elajatega. Veel rõvedam on, kui loom peab välisparasiitidega elama ja selle vastu midagi ette ei võeta... Vastutustundetu on jätta loomi ravimata....tubli, et ruttu tõrje tegid. Aga mis sorti rohi see bimectin on? pole seda kasutanud....

    ReplyDelete
  2. Nojah, koolituselt jäi meelde nende parasiitide koha pealt, et mahetalus pigem ennetatakse loomade tabandumist. Selleks siis näiteks vahetatakse palju sagedamini karjamaid. Aga reaalselt võttes kellel seda ikka nii lademes vahetada on. Siis veel see, et enne tõrje tegemist vaja analüüsid teha, mille järgi vet täpselt määrab vastavat preparaati, see ka ju omakorda maksab. Eks seekordne kuulajaskond esitas tõttöelda ikka kah selliseid küsimusi, et välja selgitada, kuidas lihtsamalt saab. Onukeselt, kellelt jäärad ostsin küsisin üle, kas nad eales tõrjet on saanud. Kohe koju jõudes tellisin oma piirkonna vetilt bimectini ära. Isegi liiga kaua ootasin selle kasutamisega, sest lootsin ikkagi kogu karja korraga teha. Nüüd on selge, et tuleb lihtsalt korrata, kui kitsed kinni. Sest ainuke häda selle hea preparaadiga on, et 2 kuud ei saa piima inimtoiduks tarvitada. Info leiad googeldades Zoovetvaru lehelt.

    ReplyDelete
  3. Jah, eks mahekoolitusel on igasugust juttu räägitud, aga eks ikka öeldakse ka, et kui sa ikka arvad ja vajalikuks pead ning näed, et su loomadele on ravi vaja, siis sa võid seda ussirohtu anda ikka küll.... Ja hetkel olengi oma hea järgi seda rohtu andnud ning ei ole ühtegi tasulist proovi ka kuhugi saatnud. Õnnestus mul vaid see sügis tasuta proov saata maaülikoolile uurimiseks teadustöö tarvis ja sealki järeldus, et isegi pärast korralikku ussitõrjet oli nädala pärast minu loomadel ikka veel mõningad siseparasiite .... siit moraal, mitte ühtegi korda ei tohi rohu andmist vahele jätta, muidu see foon läheb ikka väga kõrgeks. Ja eks ta tõsi on, et tuleks neid maid kogu aeg vahetada, aga kust sa need puhtad maad kogu aeg võtad?? Aga eks ma üritan selleski osas teha oma parima, kuid kevadel välja lastes on nad ju esmalt ikka ühel ja samal maal, mis asub maja taga, kuhu hing ma need lambad selle esimese nigela rohuga ikka saadan....ja sealt saavad nad ju jälle oma elajad sisse...
    Ja kitsedele soovitan anda ma albendazoli, mille piimakeeluaeg on vaid 4 päeva... see rohi siis vaid siseparasiitide vasu ja on väga tõhus. Välisparasiitide vastu soovitavad pritsida Ecofleese´i, millel puudub üldse piimakeeluaeg ja eriti kitsed õhema karva puhul on see väga tõhus. Lambaid pritsida sellega peale pügamist.

    ReplyDelete
  4. Kaire, ma üldse ei kahtle Sinu ja paljude teiste tõsiselt hingega asja juures olevate mahetalunike panuses. Müts maha teie töö ees! Tunnistan ausalt, ma ise ei jaksaks eales tegutseda mahedalt- olen põgusalt neid nõudeid sirvinud.
    Mu lause blogis oli tõesti kohatu, kuigi elust enesest ja tunnen end nüüd päris sandisti, sest näen kui palju olen sellega Sind häirinud. Vabandan, ei mõelnud halba kõigi mahetootjate pihta.
    Albendazoli olen kasutanud. Parasiiditõrjega on nii, et (veti soovitus!) aeg- ajalt peab ikkagi preparaati vahetama ja seekord tundus süstimine mugavam. Kitsi on meil nüüd kolme sorti, ka väga tiheda karvaga, kellele ilmselt ei õnnestu miskit peale pihustada.
    Rõõmu ning kordaminekut sinna teie karja!

    ReplyDelete
  5. Ei-ei , ära saa nüüd valesti aru, sinu jutt mind ei häirinud, häiris vaid selle nn mahetootja ükskõiksus. Sulle mul küll mingeid etteheiteid ei ole :D Sina oled tubli loomapidaja ( vähemalt minule on selline arusaam jäänud ;) )
    Jõudu sulle!! Ja kaunist jõuluaega!

    ReplyDelete