24 May 2010

V@ljalend

Ma ei kujuta ette, kui paljudel teist on elus olnud vaja vaid minutite jooksul broneerida pilet ja lennata juba j2rgmisel hommikul oma v2lismaal t66tava t2isealise lapse juurde. Olin saanud v2hemalt just PRIA-s ja mujal asutustes vajalikud dokumendid aetud, kaera maha kylvatud ning isegi paaril korral p2ikest v6ttes tukastatud. V2lja polnud siiski saanud p2ris puhata, sest vabast tahtest ja - ajast olin paari viimase p2eva jooksul tegelenud pisikese Roaldiga. Mae j6udis just muljetega tagasi, seega lapse hoidmise ja kitsede lypsiga tulevad toime. Ent siiski olid veel Purgaa ja Prii poegimata, samuti polnud mingit v2ga kindlat pilti, mis on yldse juhtunud. Infot telefonitsi vaid nii palju, et Andra on nyydseks parimas, Hammersmithi haiglas ja peab saama regulaarselt dialyysi.
Ilmaennustus lubas nii meil kui Londonis l2hima kolme p2eva jooksul ligi 30- kraadist kuumust. Ei hakanud j2ndama 2raantava pagasi pakkimisega. Mis t2hendas, et koju tulid j2tta igasugused p2ikesekreemid ning muud vedelikku sisaldavad pakendid, mis suuremad kui 100 ml. Manikyyrik22rid unustasin kiiruga k2ekotti, ent pingsalt meelde tuletades meenus juhtum, et olen just nendesamade, plastkorpusesse kokkuk2ivate k22ridega juba yhel lennul l2bi kontrolli tulnud. Hea, et v6tsin passi kaasa! Seda kysiti check- innis lisaks ID- kaardile!
Niisiis, panin kohe oma v2hesed asjad kokku, lypsin kitsed ja s2ttisin veel 66sel kella 3- st 4- ni tunnisele uinakule.
Pihkva- Riia maanteel kippus uni kallale, paaril korral juba v6patasin, rool peos. Kuna varuaega oli, seadsin end pigem juba heaga pooleks tunniks autosse tukkuma, et mitte teelt v2lja s6ita. Mille j2rel sain pool tundi rahulikult teed j2tkata. Riia Maximast haarasin paar red bulli. R2mps mida muidu ei tarbi, ent nyyd l2ks asja ette kuna silla all ymberehitused. Paningi 6igest harust m66da. Vaid joogi erksuse m6ju all sain otsida taas 6ige suuna ning j6uda piisavalt normaalsel ajal lennukile, ehkki viimasena. V2ravas paluti mul hetk oodata ning seej2rel s6itis ette buss, mis viib rahva lennuki trappi. Bussis ainsa s6itjana rahunenult lennuki suunas vurades hakkasin juba ennatlikult arvama, et olengi ainus lennureisija. Tundus uskumatu ja oligi uskumatu, sest k6ik teised istusid juba kohtadel. Kuidas ma ka ei uurinud istekoha numbrit, tundus, et minu koht oli okupeeritud. Silmanurgast varuv2ljap22su l2hedal kaht vaba kohta m2rgates p66rdusin stjuuardessi poole. Siin- seal leidus vabu istmeid veel, ent lahke stjuuard paigutaski mu avaramasse avariivahek2iku, kus sain jalad m6nusalt v2lja sirutada ja kohe unne vajuda. Oligi 6ige hetk, red bulli m6ju hakkas lahtuma.
Tukkusin tunni jagu, 2rkasin korraks ja vajusin kohe veel tunniks sygavasse unne. Viimased 40 minutit pooleldi unelesin. Oli vaja koguda energiat esmakordseks Gatwicki lennujaamast kesklinna liikumiseks. Olin korra varem Londonis k2inud, ent Stansteadi kaudu. Nagu arvasingi, polnud Andra pereisa Andrew minu nimesildiga vastas lehvitamas, vaid soovitas osta rongipileti ning tulla 20 minutise Gatwick Ekspressiga Victoria jaama. Seej2rel otsida yles Costa kohvik ning teda seal oodata. 6nneks suutsin telefonis l2bi kerge dialekti enam- v2hem k6ik olulised kohanimed aru saada. Igaks juhuks teatasin yleliigse sekelduse v2ltimiseks , et mul on peas yliebatavaliselt ylikollane myts, leidku mind ise selle j2rgi. Mida Andrew tegigi n6nda, et pillasin ehmatusest p2ikeseprillid asfaldile. Sukeldusime kohe metroojaama liikuvasse rahvamassi ja s6itsime vist yhe ymberistumisega haigla suunas. Sealjuures kuulasin pingsalt Andrew ylevaadet seni toimunust. Hetkel, kui palatisse astusime, Andra magas- tundmatuseni muutunud. Selgus, et hingevaakumisaeg on t6esti m66das, ent uue organita enam kaua vastu ei pea. M6lemad neerud olid l6petanud t66.
Esimene p2ev veeres voodiserval rahulikult 6htusse. Polnud veel teada, kus ma yldse puhata saan. Andrew yritas midagi juhatajaga kokku leppida, ent k6ik kohad olid ilmselt kinni. Mulle pakuti v2lja meie rahas ~1000eek/ 66p2evane majutus. Kui teatasin,et sellist summat pole kyll kusagilt v6tta, kadus see juut Andrew oma Mill Hilli koju minema, vabandades, et naine ja lapsed vajavad hoolt. Kujutlesin juba ette 66d Londoni pargis pingil ja k2hedat kurku hommikul. Personali hulgas leidus siiski palju mustanahalisi Aafrikast, kes osutusid halastajaks samaarlaseks. Esimese 66 sain ainult t2nu n2dalavahetusele veeta lausa tohtrite puhketoas. J2rgmiseks pidin ise midagi v2lja nuputama. Asi seegi, kell n2itas 22.22, kui p2rast dushi linade vahele pugesin. Aga see oli UK aeg, kaks tundi hilisem. Eestis nyyd juba yle syda66. Korralikult v2ljasirutatuna olin viimati maganud eile kella 16 paiku. Sooja p2ikse paistel oma kodu r6dul 19 tundi tagasi.
Seda sain nyyd kiiruga vaid filipiinlannast med6e armust kirjutada. Pean l6petama, sest juba anti m2rku. Pole aega teksti ylegi kontrollida.
Kui h2sti l2heb, saame selle n2dala l6puks niiv6rd heasse konditsiooni, et koos koju lennata. Andrew soovitas p66rduda saatkonna poole eritranspordi korraldamiseks- sest probleemiks ei ole mitte ainult neerud vaid ka k6rge verer6hk ja palavik, mis kaasnevad rikkis neerudega. Ent Andraga arutades selgus t6siasi, et ta on olnud kogu selle aja t66l vaid suus6nalisel kokkuleppel. Niisiis vaevalt kojusaamine saatkonna mure on. Pigem tekitab pahandust juurde.

No comments:

Post a Comment