09 May 2010

Lapse kooliülesannet täita aidates saab ka enda jaoks pildi täpsemaks

Neil oli klassiga vaja leida midagi küüditamise ja metsavendluse teemal. Mulle meeldib fakt, et olen sündinud küüditamise aastapäeval. Kui keegi kipubki õnnitlema või pidu nõudma, siis saab asetada kohe mõtlemapaneva dilemma ette: on´s see nüüd leinapäev või pidupäev? Kas lehvitame hommikul lippu pooles vardas ning õhtupoole korgime šampust lahti? Ebaloogiline ju, nagu kogu see vere- ja lõbujanus maailm. Sama jaburalt segane kui kogu emadepäeva temaatika.
Kuid lapse aitamine innustas enese jaoks faktid ükskord reastada. Arvasin siiani, et kohalikult konstaablilt kuuldud lugu asjaosaliste nimedega pole kuskil kirjas ning pidasin juba ammu plaani kuidagimoodi diskreetselt kuuldu üles tähendada, ent- ole lahke! laias internetis on kõik juba olemas, täisnimedega! Minu poolt kokku võetud ja refereeritud materjal SIIN
Taas niuhti nädalavahetus möödunud, "Ärapanijat" nägemata. Saade ei tulnud enne hämardumist isegi mitte meelde, ehk satub kordust nägema. Kui mitte, siis päästab jälle internet. Ja kui sedagi mitte, siis...millestki väga olulisest ilmselt ilma ei jää. Komejanti leidub reaalis ning virtuaalis niigi, täna naersin südamest Jüri Paeti paetisme Maalehe "Naeri" rubriigis millal maksad, memm, mu võlad? Loomakaitseselts tegi teatavaks, milliseid taimi ei tohi murda: varsakabi, kassikäpp, hundinui, karuputk, lõvilõug, hiirehernes, pääsusilm.
[Susi neid teab, nad võivad omaenese tarkuses seda ka tõsiselt mõelda]
Maailmas sündis hämmastavaid asju: Hiinas hiired-rotid rünnakul ja ikka uued tuhapilved tulekul. Eile jõudsin blogipuule vaid pilgu visata, ei ise lehekest lisada. Kuigi lisada oli, kasvõi kirjeldada seda troopilist laupäevast õhku koos järgnenud äikesega, mille suurem kese õnneks meie majast mööda libises. Meile jääb see päev selle tõttu meelde, et soe õhk ja üha kerkiv tuul tõid idee kõik aknad avada ning muist asjugi välja tuulduma tuua. Küll oli mõnus toimetada, ühtlasi aluskrundile uut päevitust peale saada! Isegi Roaldi kreemitasime sisse! Akendest paiskus välja tolmupilvi! Peagi aga hakkas eemalt kuulduma kõuemürinat ning algas veelgi nobedam asjade sissetassimine- akende kinnihaakimine. Lisaks elektriliste riistade vooluvõrgust eemaldamine ja kibekiire söögitegu enne võimalikku elektrikatkestust. Raske õppusel, kerge lahingus. Niipalju jõudsin blogides kolades märgata, et üks võimalik V- tähega täkunimi võeti just ära- Vermut. See oligi üks varuvariant (ennäe, kui palju kasutan lauseis V- tähega sõnu...) ja viimaks, see Vermut on eesti hobune, seega tori hobuse varsale veel vakatne.

No comments:

Post a Comment