Kaks virila olekuga pesamuna.

Peaks hoopis veel üks kord Punase mere veega kurku kuristama ning küüslauguküüntega vooderdatud linade vahele kobima. Hommikul vaid kähisesin, lisaks nõrkustunne. Vedasin end siiski pärast paar tundi küüslauguauru sees edasimagamist lüpsma. Mona enam tallesid alla ei lase, lüpsin ka tema ära. Kolmese purgi pealt pidin seda head vahutavat sooja piima mitu sõõmu vähemaks rüüpama. Maitseb justkui piimakokteil. Roald sai täna oma teise Pentaxim vaktsiini. Päike oli perearsti kabineti kütnud mõnusalt soojaks. Roald uudistas rõõmsalt ringi, laskis mõõta- kaaluda. Kaalub nüüd 6,5 kilo, pikkus 60,5cm, pea ümbermõõt 40,5cm. Huvitavalt poolikud näidud kõik. Kui reide suts ära käis, läks näost punaseks ja silmad ümmarguseks, nutuvõru tõmbus ümber suu ent rohkelt nalja viis siiski mõtted ilma nututa mujale. Kiirustasime kohe koju, sest täna pidi toodama üks kitse poolt hüljatud 1,5 kuine sikutall. Liigutasime ka hobused lagendikukoplist Virve juurde. Olin juba nööri läbi kontrollinud, siis tuli mõte käia veel teisel pool otsas olukorda kiikamas. Voolu olin lasknud juba sisse lülitada. Läbi kraavi põhja veetud traati takerdusin džemprit pidi kinni ja sain lahti harutades hea siraka voolu. Sest helistasin küll koju, ent Aivo arvas, et selles osas voolu sees pole.

Varsti jõudiski Diana pere kohale, Möki kaasas. Nagu arvasingi, ei tea Möki kitseudarast ööd ega mütsi ja inimestest sammugi maha ei jää. Kitsekarja võõrastas, hoidus Diana selja taha peitu. Torkasin selli esialgu Viibekese keti otsa, õhtul pakkusin lüpsisooja lutipiima. Algul pisut, ent kui sikupoiss teadis lutti nähes otsekohe, mida sellega teha, siis juba pool pisema limonaadi pudelitäit. Igaks juhuks korraga rohkem ei anna, et kõhust lahti ei lööks. Ilus mustasukaline poiss. Kodu poole lonkides otsustasin, et Möki olgu kutsumisnimi edasi aga muidu võiks ta hukkaläinud Karakumi nime endale saada. Homme teeme pilti.