12 April 2010

Me ei tea ilmselt veel tükk aega, kes seda häält teeb.

Kuigi pärast ärkamist hakkas kiire- kitsed lüpsta, kaeraga nuumata, aasale viia; sikud kaeraga nuumata ja edasi tikutada; koerad vahetada; oma riided vahetada ja pisut pesta- seisin tegutsemise asemel ikka mitu minutit täiesti totralt ühe koha peal, väärutasin pead selle hääle suunas ja püüdsin aru saada kes seda teeb, millisest suunast see tuleb ja kas see on üleüldse elusolend. Kitsed olid väljale võrseid nosima viidud ning esialgu ei pööranud ma sellele häälele sugugi tähelepanu arvates, et Liisa mökitab keti otsas. Peatudes ja kuulatama jäädes, et mis kitsel siis viga on, polnud ma enam nii kindel, et häälitseja on Liisa. Hääl liikus stereofooniliselt justkui üle taeva, piki elektrikaableid, kraaviäärset võsa pidi ja jälle tagasi. Sikud jäid väheke teise kanti, hääl ei saanud kosta sealtpoolt...
Igatahes oli see kõik väga kummaline. Selgus, et ka Mae ja Aivo on sama häält kuulnud. Me kõik oletame, et häälitsejaks võiks olla teder. Samas ei saa välistada ka hoolsaid imiteerijaid kuldnokkasid. Vaid paar päeva tagasi kuulis Aivo, kui kuldnokk ütles: "Mitu inimest..." Keegi klientidest teadis, kuidas nad võivad ka džunglihääli järele aimata.
Kuid Kassari kass tuli kiirelt puuriga autosse laadida, et kokkulepitud ajaks kliinikusse jõuda. Ankeedis pandi "sugu" lahtrisse kirja: "esialgu emane" ning meie suundusime "linnapeale". Taaskord tuli tõdeda, et sama kiirelt nagu viimasel ajal vahelduvad Võru linnapead, vahelduval linna- peal ka poekeste/asutuste asukohad. Ehk parafraseerides katkendit tuntud näidendist: "...nina muutub nokaks, käsi muutub tiivaks, neiukene muutub tuviks ning tuvike lendab minema!"- teisisõnu seal, kus eile oli mööbliäri, on täna postkontor. Endises postkontoris pole veel remonti tehtud, ei tea, mis asutus sinna ükskord tuleb. Vene kosmeetika poekeses, kus varem sai paarikümne krooni eest head tõrvašampooni, olid täna hoopis hilbud; juhatati meid teise hilbupoodi, kus nad nüüd pidid asuma, ent selles müüdi kasutatud jalanõusid, hilbu- ja šampoonipood oli kolinud hoopis Valka (neiukene muutus tuviks ja tuvi lendas minema); ja näiteks kodakondsus- ja migratsiooniametis asus nüüd autokool (seda, mis endises autokoolis asub, ei läinud uurima), kangapoest sai lisaväärtusena osta tapeeti jne. Autoga tegime kolm tiiru läbi linna tühja taga ajades. Tüdinesin ja väsisin päris ära. Samas muidugi hea, et vajalikke asju tuli nii kaua otsida ja avastada, raha jäi rohkem alles. Ja ka kaubavalik oli kolimistega kahanenud, me ei saanudki vajalikke asju.
Kass pidi transpordivalmis saama kella neljaks, ent juba kolmeks olime ostlenud neis vähestes poodides, mis veel oma koha peal (äkki selle pärast, et suhteliselt hiljaaegu ehitatud) K- Rautakeskos, Rimis ning natuke staažikamas Magaziinis ja Konekeskos. Sest tarvis oli uut aiakäru, Inka kohvi, töökindaid, kitsede mineraale, hobuste lakukivi ja muud nipet- näpet. Ikka jäi aega üle ning otsustasime surmani tüdinutena minna kiikama, kuidas meie kiisul läheb. Oh seda rõõmu, saimegi kohe oma unise Kassari kassi tagasi, kaardiga teenuse eest makstud ning õpetussõnad teele kaasa! Loomakliinik Sodalis (ladina keeles pidi tähendama "kaaslane") on tõesti meeldiv holistliku teenindusega asutus! Kiidame Jaanat ja teisi toredaid töötajaid!
Vaatamata soovile pigem pugeda teki alla uinakule nõustusin õhtul täitma üht massaažitellimust. Olin atmosfääri loomiseks Magaziinist isegi kahte sorti viirukeid ostnud, aga osanud nad kuhugi nii ära poetada, et tuli vaid muusika ja õlide abil vastav atmosfäär luua. Niisuguse inspireeriva muusikaga see ka õnnestus, omaenesegi väsimus kadus kätega ujuvaid liigutusi tehes . Homseks saabub ehk https://www.foreverliving.com/marketing/Home.do?language=et aaloetoodete pakk turgutava mahla ning kreemidega. Loomadele mineraale osta plaanides tuligi idee ka ennast mitte ilma jätta. See ei saa ometi olla kevadväsimus, pärast hiljutist nädalat Sharmis?

No comments:

Post a Comment