23 April 2010

Lõpuks jõudis meile torumees segistit vahetama, instrueerides ka õigete võtete vajalikkusest

Oli täiesti arvutivaba päev. Esialgu mõtlesingi niisama põhku pugeda aga ma juba tean seda asja! Kui tänased toimetused visata ülehomse varna, ongi kaks vaba päeva kindlustatud...ja sealt edasi. Ehk- kui järjekindlus kaotada, kaob innukus ja lõpuks eesmärk silme eest. Lõpuks ei viitsi, pole aega, ei näe mõtet enam ridagi lisada.
Tänase päeva märksõnad olid liha lõikumine, liha marineerimine, liha pakendamine ja veelkord liha lõikumine. Ikka jääb muist veel homseks. Aivo üllatas lõunauinakult laskudes ebatavaliste pasteedivormidega, mina lisasin pisut ikebanat, kokku sai täiesti sürr. Aga hull aeg nõuabki hullumeelseid inimesi taoliste ideedega. Pakkusime torumees Aivole (nimekaim!) traditsiooniliselt kohvi, lisaks praemaksa. See on üks hindamatult tubli torutööde spetsialist, pakkisin liha lausa koju kaasa ning purgiga vastmarineeritud šašlõkki. Loodame, et ei löö põhja alt. Mina õppisin siis täna tõepoolest korrektselt veekraani sulgema- tuleb asetada peopesa segistile ja sujuvalt randmega vajutada, mitte pöidla ja nimetissõrmega kuidagi eemalt sipsida nagu siiani teinud. Järsust kinnivajutamisliigutusest tulenebki (turbulents torudes?) segisti rikkiminek.
Inessa tegi fotosessiooni nukude jt. mänguasjadega. Täna ei jaksa, lisan vaid paar pilti. Tõesti, eilne päev läks pikaks, unelesin küll silmatäie NATO tippkohtumise ettekannete ja intervjuude taustal, kuuldes lausa rabavaid mõtteavaldusi.
Ilm hakkas juba hommikul tembutama- muutub nii kiiresti iga hetk, et isegi juba üle õue minekuks tuleb kaasa võtta bikiinid, päikeseprillid, vihmavari, kasukas, varuriided, lestad, suusad.

Foto NAGI's: Pasteedivormid forever!Foto NAGI's: Glämmilaat

No comments:

Post a Comment