29 April 2010

Hommikul ei saa vedama, õhtul ei saa pidama.

Eile kõhutantsu trennis kulus üsna pikalt aega simbalite arutelule ja paari roosa kostüümi imetlemisele, mida lõpuks Egiptusest pikendatud puhkuselt naasenud Riina kaasa oli ostnud. Oma vajalikud aksessuaarid tõin juba 2008- nda reisil Alf Leila wa Leilast kaasa, mitte ei mäleta selle kaupmehe nime! Pean otsima üles basaari visiitkaardi, mingi ilus egiptuse nimi oli. Komplekt simbaleid ning muud träna sai toona kingiks pealekaubeldud. Simbalid näevad välja NII ja nendega saab tantsida selliseid ägedaid tantse.
Meie lihvisime tehnikat ja "Habibi" tantsu. Tunni lõpus filmis Mae mind pisut sallitantsus. Üles ei riputa seda trennivideot ka miljoni eest, jääb enesele analüüsimiseks: kus midagi veel oma kehahoiakus enne esinemist korrigeerida.
Inessa on saanud juba kevadise nohu, tänaseks hommikuks andis mullegi tunda. Üsna hilja majast välja ja talitama. Enne helistas tädi statistikaametist kitsede aruande pärast. See oli mul jaanuaris tõepoolest ripakile jäänud, sest üritasin küll täita ja kinnitada aga read näitasid üha ja üha punaseid vigu kuni loobusin. Tädi telefonis oli hästi meeldiv, sestap lubasin kella kolmeks kodulehe arhiivi järgi numbrid endale selgeks teha, siis koos tädi abiga pidime saama aruande kinnitatud.
Jõudsin käia kitsede juures, Kesköö udar tundus piima täis olevat, talled ei jaksa veel kõike ära süüa. Õhtuks võtsingi suurema purgi ja sain juba kolmelt kitselt piima. Liisat, Sofit ja vahest ka Kenyat ei viitsi lüpsta selle tilga pärast, hoian neid lihtsalt kinni. Siis jookseb kohe Kill U pisike kolmiktall Alaska piima tõmbama. Paistab, et Liisal pole selle vastu suuremat midagi. Naljakas kits, jälitab mind ja üritab end mu kintsu või turja vastu (kui teist kitse lüpsan) sügada. Hiigelsuur laia seljaga sarvik, paras kultivaatori ette rakendada- ühtki vaia maa sees ei pea, olen loobunud...Õnneks püsib hästi karja juures.
Sälud on talutamisel üsna koostöövalmid, pisike Viivika pisut pipardab algul aga kaerahimu on suurem. Manööverdasin just Hiroshimat söötmisaiast välja, kui helistaski statistikatädi, nagu kokku leppisime. Segav faktor oligi väga hea, pisut ühe käega punnitamist rohkem aga sälg tuli kenasti järele! Olin taskupistetud paberitükile kõik üles märkinud ning ei võtnudki kaua, kui saime koguarvu klappima. Et 2009 sündis 26 talle, ostsin/loovutati 5 kitse, 12 läks müüki, 10 lihaks, 3 loomatoiduks (kõik kolm võõrast, kes ühtäkki eri põhjustel lõppesid) ja 4 talle murdis naabri penirajakas.
Jõudsin ahvikiirusel õhtuseks koosolekuks veel kordamisküsimuste vastused ette valmistada. Inessa oli suure eeltöö ära teinud, järjehoidjad õiges kohas köidetele vahele pannud. Pärast käisime Maximast läbi, kus juhtumisi oli päästeveste müüa. Ostsime Aivo jaoks kõige suurema ära, läbides seejuures ikka just seda kassat, kus mu "aitäh" kaart jukerdab ning seda õhtuvahetuse kassapidajat ärritab. Seekord õnnestus juba kolmanda tõmbega kui kaart kilekotis. Ka tädi ise polnud üldse tige. Mis parata, mulle meeldib Maxima juba sellest ajast, kui ta veel T- market oli. Siit saab parimaid komme, näiteks Kto skazal muu.
Õhtul plaanisin kähku lüpsmas käia ja sängi pugeda, siiski jäin tuppa tulles lapse poriseid kärurattaid pesema, pärast märkasin, et esikuvaibad on pea sama porised, vaja kloppida. Seejärel viisin juba ka prügikastid tühjaks koos mähkmetega, lõkkesse. Sättisin juba blogi kirjutama, kui Mae helistas. Läksin allkorrusele kiikama ja sain veel lutipudeleid pesta ning poisule kummeliteed valmistada. Vaesekele kah vist Inessalt nohu nakanud. Homme pidi +18 C tulema? Mulle meeldiks.

No comments:

Post a Comment