26 April 2010

Hingan, järelikult olen olemas!

Üha tihedamalt läheb vaja hobustelt õpitud hingamistehnikat kuna päevast päeva tuleb järjest rohkem olla valmis jalustrabavateks olukordadeks. Aga täiel rinnal elades- loomi ja lapsi kasvatades ning siblides teha kõiki neid asju, mida mina, peabki olema valmis nii ülevaks rõõmuks kui piinavaks hingevaluks. Ametlikult nad nimetavad seda vist vabastavaks hingamiseks ja küsivad seansi eest roppu raha. Igal juhul mina pole siiani raatsinud jakobsone loovutada, selle asemel- jälgides hobuseid- olen avastanud enda jaoks üsna toimiva pingemaandussüsteemi. Kas see on just see vabastav hingamine, ma ei tea. Aga jagaksin oma meetodit siinkohal heal meelel. Inimesel, kes juba midagi teab kõnealusest teemast ja püüab mu kirjelduse järgi toimida, võib asi isegi õnnestuda. Kui oluline on seejuures vabalt hingamist võimaldav riietus ja kehaasend ning mitte süüa või suitsetada vahetult enne, pole ilmselt vaja üle manitseda. Tehniliselt kõige raskem on tabada õiget sissehingamise momenti ja selle pikkust. See on segu varjata soovitud haigutuse algusest, nuuksest ja orgasmiaegsest sügavast hingamisest. See käib kindlasti nina kaudu, kuid mitte kramplikult kinnipigistatud suuga. Vilumuse arenedes pole enam oluline, kas suu on kinni või poolavatud, põhiline, et poleks kord nii, kord naa. Nüüd tuleks kuulatada ja aru saada, mil keha ütleb: stop! nüüd on saavutatud täitumus! ja õhkõrn hetk lasta olla paus, mil ei toimu üldse hingamist. Järgneb hobuse sügavat puristamist imiteeriv väljahingamine koos täieliku lõdvestumisega. Puristamise võib parema äranägemise korral asendada lihtsalt aktiivse väljahingamisega. Oluline, et kogu õhk (ja koos sellega pinged) saavad välja!
Eilset päeva ei hakanud jälle ilma ja lihalõikumise ja hea vaimse kõne teemal kirja panema. Kuid ilm oma teravate tuuleiilidega hirmutas, otsekui HÕFF (mida ma küll ei vaadanud) ning lõikumine tüütas- väsitas. Sellisel juhul aitab just see hingamine toime tulla. Ilm muutus tõesti järjekordselt väga äkki sumedast päikeselisest lausa ehmatavaks: katusealuses kambris tundus, et naksutab plekk- katuse kruvid lahti. Suureks kergenduseks vaibusid iilid väga kiiresti. Arvuti panin igaks juhuks kinni, ka katelt küttis Aivo alles õhtul. Seni plötsis suitsuahjule uue ukse ette ning kohendas ahju ennast enne grillihooaja algust. Ent juba sai proovitud praeliha, mille tagajärjel keeleots läks villi liharaasukeste tagaajamisest hammaste vahelt, see tegi närviliseks. Siis otsisin jätkuvalt kirjanditeemade brošüüri ega leidnud. Päev möödus viuhti, ka see tegi pisut kärsituks. Kui pole aega juba "Ärapanijat" vaadata, on tegu kiire päevaga.
Täna vedas meil jällegi lausa hullupööra, et olime käinud hommikupoolikul sikkude juures ja kalal, mitte hiljem. Peale lõunat, kui sättisime uinakule, jooksis Mae ülakorrusele ja kutsus vaatama, kuidas hobune päevitab. Mul oli kohe selge, et päevitamisest on asi väga kaugel. Otse esikupealse aknast nägin, et tegu ongi Purgaaga, kes küntud kartulimaal ebaloomulikult selili, kõik kabjad sinitaeva poole. Õnneks polnud ta niimoodi kaua olnud, kihutasime kohe välja ja lükkasime ta küljele, seejärel sundisin teda end kohe püsti ajama. Oligi, nagu arvasin: suure kõhuga lõpptiine mära oli püherdanud pehmel pinnasel, kuhu uuristas turjaga vao ja ei suutnud tekkinud vaost enam ilma abita välja keerata. Hobune on tihti asendit muutev loom, olen kunagi lugenud- see oli vist seotud koevedeliku kogunemisega. Kui ta ei saa asendit muuta, üsna loetud aeg, ehk isegi tund- kaks? tekivad kahjustused. Niimoodi liikumatult ja veel selili olles vajuvad lisaks ka siseorganid hingamiselunditele, põhjustades lämbumise.
Jalad värisesid, süda puperdas, püüdsin saada end hingama. Vaim on küll valmis pandud igasugusteks juhtumiteks, sest kits Kesköö poegimise tähtaeg on samuti käes. Juba mitu hommikut on ta endiselt lai, siis kiikan päeva kulgedes aknast binokliga. Tilinad viisin juba paar päeva tagasi põllule valmis, ühe punase, teise sinise paela otsas. Inessa läheb uurib nüüd päris lähedalt seda olukorda. Aivo, Leho ja Mae viisin kanuuga Listakult vette. Neiltki võib iga hetk tulla kõne , ka MAYDAY kutsungiga... Kui pisike poisu teaks, kus see emme praegu purjetab! Tema mure on hetkel lühikeseks jäänud sipupüksipaar . Niikui varbad välja saime, läks suuremaks rõõmulalinaks.

No comments:

Post a Comment